Raul Rebane otsib ja leiab valimiste peaküsimuse EKRE mustamises

Mida lähemale jõuavad valimised, seda suuremaks ja paanilisemaks kasvab hirm EKRE ees, ja see paneb paljusid propagandistlikke rumalusi rääkima.

Nüüd on rahvuskonservatiivide vastu paisatud kunagisest spordikommentaatorist kommunikatsioonikonsultandiks saanud Raul Rebane, kes ilmub tavaliselt välja siis, kui kartellipoliitikutel asjad hapuks lähevad. Tema seekordne üllitis ilmus nime all “Valimiste peaküsimus on jälle «kas demokraatia või kõva käsi?”

“3. märtsil läheme jälle valima ja jälle valime kas demokraatiat või kõva kätt, kuigi avalikkuses seda küsimust kuskil nii ei püstitata,” kirjutab Rebane. Just nimelt, avalikkus ei näe kellegi valimisplatvormis “kõva käe” kehtestamise soovi, seda ka EKRE puhul, kes tahab hoopiski demokraatia taastada ja seda nii rahvahääletuste kui ka riigi tagasiandmise kaudu Brüsseli bürokraatialt riigi kodanikele endile, kes saaksid edaspidi ise oma maa tuleviku üle otsustada.

“Nüüd ei ole lihtsad valimised, sest paljud ei saa aru, mis on EKRE,” väidab Rebane. Ja tema saab? Inimene, kes pole ehk isegi ekrelastega vestelnud, arvab, et tema tunneb üht erakonda läbi ja lõhki?
Väga omapärased on Rebase argumendid EKRE tausta kohta. “Peaküsimuses on nad Savisaare järeltulijad. See suhe tuli välja ka Tallinna TV saates «Meedia keskpunkt» (9.05.2018). Seal räägiti, et EKRE loodi Tallinna TV poolt ja Edgar Savisaare toel, seejuures olulisena nimetati kolme nime: Edgar Savisaar, Mart Helme ja Toomas Lepp. Huvitav, kas pole?”

Ei ole huvitav! See on rumal, labane, mõttetu ja idiootlik argument – leida ühe erakonna taust Tallinna TV saates ei-tea-kelle-poolt räägituna. Ja seda räägib meediaekspert?! Kui palju korjab Rebane ise oma üllitiste jaoks kokku saunanaiste uudiseid? Aga muidugi leiab ka “mõjukamaid” argumente – selleks on vaja välja otsida mõne Merkeli-Macroni-Junckeri liini toetava väljaande uurimus ja serveerida seda vääramatu tõena!

“Et saaks selgemaks, küsime, kas EKRE on demokraadid või kõva käe pooldajad, kas «läänlased» või «idalased». Vastused tulevad ootamatult kergelt. Nii üheselt väljendatud autoritaarse juhtimise ideoloogiat pole meie kampaaniates varem kuulda olnudki. Karme sõnu öeldakse presidendi, Euroopa Liidu, «peavoolumeedia», «süvariigi» ja paljude muude valdkondade kohta. Väiksematelt tegelastelt võib kuulda ka karmimaid ettepanekuid, füüsilisteni välja. Selge eeskuju on Ungari ja Orbán, kelle imago on enamikule Euroopale kõike muud kui demokraatia,” seletab Rebane.

Raul Rebase arvamused on tema tõlgendus ning õnneks mitte lõplik ja autoriteetne. EKRE karmid sõnad ei tule mitte autoritaarsuse ideoloogiast, vaid nende tegevusest, kelle pihta need suunatud on. President tegeleb ju sisuliselt ühiskonna lõhestamisega, kui ta sisepoliitilistes heitlustes poole valib – riigipea kohustuseks on ühiskonda koos hoida, mida Kaljulaid ei tee. Euroopa Liit on taandunud rahvusriikide liidu põhimõtetest, mis tal olid veel 2004. aastal, kui Eesti sellesse liitu astus, ja asunud föderaliseerimise teele, karistades neid, kes rahul pole.

Peavoolumeediast rääkides – seesama Postimees, kes ka Raul Rebast avaldab, ei kirjuta EKRE-st kunagi neutraalseid lugusid, vaid alati päästab valla sopakraanid. Kust peaksidki sõbralikud sõnad tulema? Mis aga puutub Ungarisse ja Orbanisse, siis see riik on eeskuju sellest, kuidas erinevalt Strasbourgist, Brüsselist, Pariisist, Stockholmist ja paljudest teistest Lääne-Euroopa linnadest (isegi Oulust), ei kõla seal tulistamine ja plahvatused ega vägistata naisi.

“Väiksematelt tegelastelt võib kuulda ka karmimaid ettepanekuid, füüsilisteni välja.” Ega Rebane järsku sotse ja Eesti 200-t silmas pea? Sealt tulid ju nii mikrofonirööv kui lapsevankrirünnak. Miks pookida vägivald EKRE-le külge, kui vasakleer teeb seda reaalsuses!

Muidugi seostab Rebane EKRE-t Kremliga. “Sõber-vaenlane analüüsis on EKRE vaenlane enamikus sama mis vene propagandas. Jutupunktide sarnasus on lausa hämmastav.” Millal hakkavad Eesti “meediaeksperdid” midagi muud välja mõtlema kui ainult vene hirmule rõhumist kasutama? See on ju kaart, mida kasutatakse siis, kui muid argumente enam pole!

“Enamik Venemaa narratiividest on otseselt kasutatav ka EKRE kommunikatsioonis ehk roiskuv ja lagunev homosid toetav Euroopa teeb kõik, et meid islamiseerida ja avada piirid massilisele moslemimigratsioonile,” kõlab Rebase arvamus. Võib-olla Venemaa tõesti kasutab neidsamu väiteid, mis EKRE, kuid see ei väära fakti, et Euroopa on massiimmigratsiooniga hädas, Lääne-Euroopas on tohutusuured moslemikogukonnad ja no-go-tsoonid, võõraid tuleb iga päev üle Vahemere ka talvetormides juurde, ning rändepakt kõneleb ainult sellest, kuidas sihtriigid oma ühiskonda migrantide järgi “ümberpühendama” peavad.

“Ilmselt enamik EKRE lihtliikmeid ja toetajaid ei näe asja nii. Nemad on lihtsalt hüpoteetilise massiimmigratsiooni vastu ja on uskuma jäänud suurt hulka valeuudiseid, mida sel teemal hirmutunde tekitamiseks levitatakse. Seega ei ole EKRE pakkunud efektiivselt mitte niivõrd uut ideoloogiat, kuivõrd hääletamisvõimalust neile, kes tahaksid ida moodi kõva käega valitsemist ja “korda majja”,” arvab Rebane.

Hämmastav on Rebase-suguste inimeste ülbus ja enesekesksus. Tema teab täpselt, kuidas EKRE liikmed ja toetajad asju näevad. Tema silmis on need inimesed valeuudistest petetud ja ära hirmutatud “kõva käe ihalejad”. Mis õiguse võtab üks inimene öelda, et tema näeb asju õigesti, teised on “populistide” poolt pimestatud?

Ongi ju Raul Rebase kogu arvamuslugu ühene – on üks salakaval, paha ja kuri, populistlik ja võimu ihaldav EKRE, kes on suutnud ära lollitada kamba madalaid, harimatuid ja vaeseid eestlasi, kes ootavad “kõva kätt”. Ja teisel pool on omakasupüüdmatu ja aus, tark, haritud ja teadlik võimueliit, kes teab täpselt, mida see pööbellik rahvas vajab ja milline on Eesti jaoks õige arengusuund. Rebane ise on mõistagi nende vaprate ja ilusate seas – Talllinna TV mingis saates olevat nii räägitud.

UU

Allikas: Postimees