29.03.2019
Agressiivseid ajakirjanikke on võrreldud jälje üles võtnud hagijatega. Pilt on illustratiivne.
Väidetav meediaekspert Raul Rebane põrutas järjekordselt ideoloogilisse ämbrisse, hakates kaitsma eetrihagijaid.
Lugu “Raul Rebane: ühiskond peab Martin Helme rünnakule selgelt reageerima” on mannetu katse kasutada maksimaalselt ära järjekordset rünnakut ühe EKRE liidri vastu.
“ERR-i ajakirjanikud on rünnaku all olnud sõna otseses mõttes algusest peale. 1990. aastatel veel kõige rohkem,” meenutas Rebane. Praegu on selleks aga eriti põhjust, sest ERR-i ajakirjanikud on näidanud, et nad on ideoloogiliselt ühe poole valinud – näiteks Johannes Tralla ei varjagi, et EKRE poliitik tema vastas on talle sõna otseses mõttes vaenlane, kes tuleb põrmustada.
Ajakirjanikud ei ole järjekordne kaitsealune liik, keda ei tohi kritiseerida – neid nunnutatavaid liike aga tuleb Eesti ühiskonda lisaks migrantidele, kohtunikele ja vähemustele aina juurde.
“Sellised kriitikanooled, et mulle ei meeldi su käsitlusviis, ei meeldi soeng – need on olnud ja jäävad,” ütles Rebane. Paraku pole asi soengutes – Rebane oleks pidanud jälgima, milline toetuspuhang käis sotsiaalmeediast läbi, kui Keskerakonna poliitik Mihhail Kõlvart palus agressiivselt esinevalt Trallalt sõna, kui too lõpuks oma ennastimetleva kõne lõpetab. “Meediaekspert” võiks jälgida kommentaariumis ka seda, kui palju toetatakse Mart ja Martin Helmet nende võitluses vaenulike ajakirjanikega.
“Trendid /…/ kus üritatakse ajakirjandusele päitseid pähe panna, luua sisemist kontrolli ajakirjaniku valikute üle juba enne eetrit /…/ on ohtlikud,” märkis Rebane. Asi ei ole mingis päitsetes, vaid nn saatejuhtide püüus nõuda intervjueeritavalt enesealandamist, mis poliitikuid vihastanud on.
“Kas teil natukegi häbi on?” nõuavad nii Johannes Tralla kui ka “postinaine” Vilja Kiisler. “Millal te vabandate selle ja selle ees!” See ei ole konstruktiivne ajakirjanduslik vestlus, vaid ideoloogiline praadimine, mida peavoolumeedia ajakirjanikud korraldavad!
“Küll tahaks teada, kust on osasse intervjueerijatesse siginenud ennenägematult hagijalik agressiivsus, isegi kurjus. Professor Juhan Peegel õpetas omal ajal Tartu Ülikoolis, et ajakirjanik sa võid olla, aga inimene pead olema,” kirjutab Priit Pullerits arvamusloos “Kust tuleb ajakirjanike kurjus?”
Ka Taavi Minnik on Postimehes öelnud: “Praegu on eesti ajakirjanike hulgas popp omavahel hoobelda, kuidas mingid EKRE-meelsed australopiteegid neile kuskil Facebookis mingeid jälkusi kirjutavad. See teeb nende egodele vahel lausa pai…”
Mitmete ERR-i, Postimehe ja Delfi ajakirjanike probleemiks ongi see, et nad on hagijad, kes on unustanud inimlikkuse. Martin Helme tuletas neile seda meelde ja sattus kogu koerakarja hammaste vahele. Tegelikult ju EKRE poliitik isegi ei nõudnud, vaid juhtis tähelepanu ebanormaalsele olukorrale.
Allikas: ERR