27.11.2019
Ungari lennukid Eesti taevas. Madjarid teenisid Leedu lennuväebaasis. Pilt on illustratiivne.
Mart Helme hoiatus, et NATO nõrkus võib ilmneda Türgi kaudu, sai kinnitust – samas näitas see ka kõigi tema oponentide lühinägelikkust, kes karjusid kaljukindlast alliansist ja EKRE liidri väidetavast NATO halvustamisest.
Seni kuni Türgi ei saa NATO-lt tugevamat poliitilist toetust sõjategevusele Põhja-Süürias, keeldub riik toetamast NATO Balti riikide ja Poola kaitseplaani – Reutersile kinnitas seda infot mitu alliansi diplomaatilist allikat.
Ankara on teatanud oma NATO saadikule, et nad ei kirjuta alla plaanile ning võtab kohtumistel ja eravisiitidel vestlustes range joone, nõudes alliansilt, et ametlikult võetakse YPG-d kui terrorismirühmitust, teatasid allikad. (Jutt käib Süüria kurdide võitlejate moodustatud omakaitseüksustest – UU)
NATO saadikud taotlevad kõigi 29 liikmesriigi ametlikku heakskiitu sõjaväelisele plaanile kaitsta Poolat, Leedut, Lätit ja Eestit Venemaa rünnaku korral. Ilma Türgi nõusolekuta võib NATO-l olla raskem kiiresti oma kaitsemeetmeid Baltikumis ja Poolas tugevdada.
Üks diplomaatiline allikas ütles, et Türgi on kaitseplaani blokeerides võtnud idaeurooplased oma eesmärkide saavutamiseni sisuliselt pantvangi. Teine allikas nimetas Türgi käitumist häirivaks.
NATO pressiesindaja Oana Lungescu kinnitas, et NATO-l on olemas plaanid kaitsta kõiki liitlasi. “NATO pühendumus kõigi liitlaste turvalisusele ja turvalisusele on lakkamatu,” ütles ta.
Türgi esitas oma nõudmised enne Põhja-Süürias toimunud sissetungi, kuid küsimus on järgmise nädala tippkohtumise tõttu, kus tuleb kinnitada julgeolekudokumendid, lahenduseta.
NATO saadikud loodavad endiselt kompromissile jõuda, sest Türgil on vaja ka ajakohastatud sõjalise plaani kinnitamist, milles kirjeldatakse üksikasjalikult, kuidas NATO kaitseks Türgit rünnaku korral, teatasid kaks diplomaatilist allikat.
Nagu näha, võib agressiivse Türgi käitumine põhjalikult blokeerida NATO idatiiva riikide kaitsmist alliansi poolt. Just seda pidaski silmas siseminister ja EKRE liider Mart Helme, kui ta rääkis plaanist B: “Iseseisev rahvas ja riik peavad suutma ennast kaitsta ka olukorras, kus rahvusvahelised julgeolekugarantiid mingil põhjusel ei toimi,” ütles ta.
Mart Helme tõi eraldi ohuna välja just Türgi, kes on asunud tihedale sõjalisele koostööle Venemaaga.
EKRE liidrit rünnati tema väljaütlemise pärast, et rahvusvahelised julgeolekugarantiid ei pruugi alati töötada ja me peame olema valmis alternatiivideks. Oponendid väitsid, et see olevat NATO ühtsuse õõnestamine ja rääkima pidavat vaid alliansi kaljukindlusest, mida Mart Helme nimetas pea liiva alla peitmiseks. Nüüd tunnistab teinegi pool kahtlusi.
Reformierakondlane Laaneots leiab, et otsustamine langetamine NATO-s liikmesriikide seas üksmeele põhimõttel on vale ning seda tõestab ka hiljutine Türgi samm. Ta selgitas, et kuna NATO-s on 29 liikmesriiki, siis on keeruline iga riigi heakskiitu saada. «Kui kellelgi tuleb mingi mõte pähe, siis tegelikult on NATO abita. See küsimus tuleks uuesti üles tõsta.»
Laaneots mainis, et konsensuse teemat on toodud varem ka lauale, sellest on räägitud, ent rääkimisest kaugemale ei ole mindud. «Mõndades olukordades teeb see ikkagi alliansi nõrgaks,» rääkis ta.
“Türgi ei osale NATO ettenihutatud kohalolekus Balti riikides ja Poolas, kuid välisminister Mevlüt Çavuşoğlu kinnitas tänavu Tallinnas, et Türgi on pühendunud NATO liige. Nüüd sööb Türgi oma sõnu ning blokeerib NATO-s Balti riikide ja Poola kaitseplaani vastuvõtmist,» rääkis Rahvusvaheliste Kaitseuuringute Keskuse analüütik Kalev Stoicescu.
«See muidugi ei tähenda, et allianss oleks ilma uue plaanita võimetu oma liikmesriike kaitsma, kuid Türgi praegune positsioon pidurdab ajutiselt arenguid,» leiab Stoicescu. (Postimees-BNS-UU)