06.11.2019
Urmas Kruuse
“Minister Mart Järvik, kas Te sekkusite parteiliselt toiduohutusse?” Mõneti kummaline küsimus, kas pole? Ent sellega on hakkama saanud kunagine maaeluminister Urmas Kruuse, kes kolmapäeval tahab sellega Riigikogu infotunnis pinnida peaminister Jüri Ratast.
“Kuidas näeb siis välja see poliitiline bakterioloogia? Kõik sai alguse märtsikuus, kui Taanist saabusid teated, nagu ühe Eesti kalatööstuse toodetes on esinenud bakterit nimega Listeria.
Eesti seaduste järgi vastutab toiduohutuse järelevalve eest vastavalt korrakaitse seadusele Veterinaar- ja Toiduamet, mis kuulub Maaeluministeeriumi süsteemi. Missugused olid aga VTA esimesed reaktsioonid? Mis puutub listeeriabakteriga seotud probleemidesse kalatoodetes, siis kuni juunikuuni oli VTA avalikkust rahustanud ja väitnud, et mingit listeeriaga seotud ohtu inimeste tervisele ei ole.
ERR-i uudised 19. märtsil 2019: „Veterinaar- ja toiduameti hinnangul ei ole alust Taanis esitatud süüdistustel, nagu oleks Eesti ettevõttest M.V. Wool pärit tooted seal puhkenud listerioosipuhangu allikaks.“ Äripäev 5. juunil: „Siinne veterinaar- ja toiduamet kinnitas ERRile, et Taani esitatud süüdistustel, nagu oleks ettevõttest M.V. Wool pärit tooted seal puhkenud listerioosipuhangu allikaks, ei ole alust.“
Midagi hakkas selguma juulis, kui minister Järvikule laekus järelepärimine järelvalvemenetluse algatamiseks VTA suhtes advokaadibüroo Sorainen taotlusel, kes esindab M.V.Wooli tehast.
Arvestades seda, et toiduohutuse tagamine on MEM-i üks põhiülesandeid, pöördus minister VTA peadirektori poole terve rea küsimustega, et saada otseallikast ametlik ülevaade listeeriaga seotud probleemidest ja ohtudest mitte ainult M.V. Wooli tehases, vaid laiemalt kogu sektoris, Vastused esitatud küsimustele laekusid VTA-lt osade kaupa kuni oktoobrikuu alguseni.
Minister vastas 1. augustil ametliku kirjaga, et ta ei saa sekkuda VTA järelvalvemenetlusse. Minister küsis juulis ka VTA-lt, et saada selgust, kas leiti siis ohtlikku bakterit tüvega ST1247. Selgus, et mitte sel aastal, küll aga varem. Kahtlustati isegi surmajuhtumeid.
Vabariigi Valitsuse seadus ja ministeeriumite põhimäärused annavad kõigile ministritele oma valitsemisala juhtimisel laiad volitused. Muu hulgas on ministril õigus saada ametnikelt ja allasutustelt vajalikku infot kõigi nende tegevusega seotud probleemide kohta ja pärida nendelt aru.
Maaeluminister Järvik alustas juba ametisse asudes kevadel toiduohutuse valdkonnaga jõulist tegelemist. Esiteks, minister Järvik algatas toiduohutuse erakorralise auditi, et selgitada välja Riigikontrolli auditis väljatoodud puuduste põhjused, sealhulgas toiduohutuse valdkonna juhtimisel ja koordineerimisel.
Teiseks, minister Järvik võttis oma teravdatud tähelepanu alla olukorra turgudel, et teha lõpp pettustele ja tarbijate eksitamisele müüdava puu- ja köögivilja ja marjade päritolu kohta.
Mis puutub maaeluminister Järviku tegevust, siis mingit parteilist ega seadusevastast sekkumist toiduohutusse ning Veterinaar- ja Toiduameti (VTA) tegevusse tema poolt tuvastatud ei ole. Minister on tegutsenud temale seadusega ja MEM põhimäärusega antud pädevuse piires.
Ei ole mitte mingit alust käsitleda minister Järviku järelepärimisi VTA-le sekkumisena VTA tegevusse riikliku järelevalve teostamisel. Maaeluminister ei ole algatanud teenistuslikku järelevalvet, mida saaks käsitleda sekkumisena VTA pädevusse.
M.V. Wool on seisukohal, et VTA on rikkunud riikliku järelevalve läbiviimisel kehtivaid õigusnorme ning esitas seetõttu kohtule kaebuse VTA tegevuse peale.
VTA ja M.V.Wooli ja MEM juhtkonna osavõtul 13. augustil k.a. toimunud nõupidamisel kuulati asjaosalised (sealhulgas osales M.V. Wooli esindajana vandeadvokaat Allar Jõks) ära ning minister Järvik ütles selgelt välja, et kui asjaosalised omavahel kokkuleppele ei jõua, siis jääb kõik kohtu otsustada.
Kokkuvõtteks – mitte mingit parteilist ega seadusevastast sekkumist VTA tegevusse ega toiduohutusse minister Järviku poolt toimunud ei ole.
Oktoobrikuus on minister Järviku poolt korraldatud kaks laiapõhjalist toiduohutuse alast nõupidamist nii VTA kui ka Terviseameti, samuti teadlaste ja toidusektori esindajate osavõtul.
Terviseametilt MEM-ile laekunud äsjase ametliku info kohaselt on 2019. aasta 10 kuuga registreeritud Eestis 16 listerioosi haigusjuhtu. Valdaval enamusel haigetest on tuvastatud Listeria tüvi ST87.
Kalatootja M.V. Wooli tehasest leitud tüvega ST1247 ei ole käesoleval aastal Eestis registreeritud mitte ühtegi haigusjuhtu.
Kõigil tarbijatel, eriti lastel, vanuritel ja nõrgenenud immuunsüsteemiga inimestel on oluline meeles pidada, et listeeria bakter on laialt levinud, vastupidav väliskeskkonnas ning võib sisalduda nii liha-, kala-, piimatoodetes, samuti tooretes puu- ja köögiviljades.
Urmas Kruuse on unustanud selle, kuidas tema ise võttis kaheksa kuud ministri ametis olnuna maha VTA peadirektori Ago Pärteli, ajades tema kaela oma tegematajätmised ja otsustamatuse seakatkuga võitlemisel.
Maaeluminister Urmas Kruuse käskkirjaga 2016. aastal ametist vabastatud veterinaar- ja toiduameti pikaaegne peadirektor Ago Pärtel nimetas U. Kruuse tegevust “kõrgel tasandil ärapanemiseks”.
Eesti varasemad valitsused (ka siis kui maaeluminister oli Urmas Kruuse) jätsid aastatel 2014–2016 põllumajandustootjatele üleminekutoetusi maksmata kokku 69,1 miljoni euro ulatuses.
Keskerakonna juhitud eelmine valitsuskoalitsioon taastas üleminekutoetuste maksmise aastateks 2017–2019 ELi poolt lubatud maksimaalses mahus. Järgmise aasta top-upi maht on tänase seisuga 5 milj. EUR.
Mart Ummelas
Ministri nõunik