05.01.2021
Reformierakond võiks oma skandaalide järgi võttes suu kinni pidada, sest nende endi tegevus meenutab maffiat.
Reformierakonna üks tegelasi nimetab praegust valitsust kuritegelikuks grupeeringuks – milline aga on poliitoravate endi pagas? Annab maffia mõõdu välja küll, kui uskuda Äripäeva 2019. aasta kokkuvõtet.
Reformierakonna musta raha skandaal puhkes 2012. aasta mais, kui toonane reformierakondlane Silver Meikar tunnistas, et annetas aastatel 2009–2010 Reformierakonnale raha, mis mille päritolu ta ei teadnud. Meikari sõnul sai ta annetuste tegemiseks sularaha tollal erakonna kontoris juhtival kohal töötanud Kalev Lillo käest. Riigiprokuratuur esitas juhtumi uurimise käigus kahtlustuse Kristen Michalile, Kalev Lillole ja Priit Kallakasele erakonna majandustegevusele ja varale kehtestatud piirangute rikkumises. Kahtluse all olid veel Kalle Palling pistise võtmise eest ning Marek Leenurm pistise andmise eest. Kriminaalasja materjalidest käis läbi ka hilisema erakonna esimehe Hanno Pevkuri nimi. Prokuratuur lõpetas kriminaalasja süüdistust esitamata, aga avaldades lõpetamise määruse, mis tõi avalikkuse ette hulga kaudseid tõendeid toimunu kohta.
1996. aasta sügisel lahkus Reformierakond valitsusest. Erakonna tollane peasekretär Heiki Kranich oli juba uurimise all ning teda süüdistati riisumises ja ametiseisundi kuritarvitamises Lääne-Eesti Panga Haapsalu filiaali juhina töötamise ajal. Kohus mõistis ta lõpuks õigeks. Kriminaalasja sai 1998. aastal kaela erakonna esimees Siim Kallas, keda süüdistati Eesti Panga presidendina suures ulatuses riisumises ja ametiseisundi kuritarvitamises. See oli 10 miljoni dollari afäär. Ka Kallas sai kohtus õiguse, kuid see skandaal saadab teda elu lõpuni.
Teine Eesti Panga presidendi ametiajast pärinev plekk nii Kallase kui ka laiemalt Reformierakonna rinnal on siiani lahenduseta VEB fondi saaga.
1999. aasta valimiste järel näitas Reformierakond oma suursponsorina firmat R-Hooldus, mis oli registreeritud erakonna kontorisse. Firma asutasid kolm tollast erakonna juhatuse liiget Siim Kallas, Märt Rask ja Andres Lipstok. R-Hooldus rahastas erakonna valimiskampaaniat kevadistel riigikogu valimistel 2,1 miljoni krooniga. Sel ajal olid küll juriidiliste isikute annetused lubatud, kuid R-Hooldusel puudus sissetulek. Äripäev kirjutas aastaid hiljem, kuidas Reformierakonna toonane peasekretär Heiki Kranich saabus tunnistaja väitel sageli partei kontorisse sularahapakkidega.
Eesti Raudtee suuromanik Edward A. Burkhardt rääkis 2007. aasta alul ETV saates “Pealtnägija”, et Reformierakonna esindajad nõudsid Eesti Raudtee riigile tagasi ostmise toetamise eest 15 miljonit krooni altkäemaksu. Reformierakonna toonane peasekretär Kristen Michal lükkas süüdistuse tagasi.
2009. aasta kevadel kirjutas Äripäev, kuidas Reformierakonna juhtivpoliitikud keeldusid avalikustamast erakonna ajalehe rahastamise ja liberaalse maailmavaate tutvustamisega seotud Kodanikuhariduse sihtasutuse annetajaid. Viimase kaheksa aastaga oli reformierakondlaste juhitava sihtasustuse kukrusse laekunud avalike aruannete järgi 7,3 miljonit krooni.
Äripäev kirjutas pakendiseaduse muudatuste venimisest keskkonnaministeeriumis minister Pentus-Rosimannuse ajal. Muudatused oleks otseselt piiranud ühe pakendiäris tegutseva äriseltskonna huve. Sama seltskonna kaudu, kuhu kuulusid ministri abikaasa Rain Rosimannuse hea tuttav, IRLi liige Toomas Tauts ning Anti Tammeoks, liikus ministri isa Väino Pentuse firmasse Autorollo sadu tuhandeid kroone. Kiirete rahaliigutamiste tulemusel tekkis Tautsi firma Autovaal nõue Autorollo vastu, mis hiljem loovutati Rosimannuste appi kutsutud advokaat Siim Roodega seotud ettevõttele.
Aastaid kestnud kohtuvaidluses jõustus 2018. aasta suvel otsus, mis mõistis pankrotiga tekitatud kahju välja advokaat Siim Roodelt ja tema kunagiselt advokaadibüroolt, aga vabastas vastutusest poliitikud Rain Rosimannuse ja Keit Pentus-Rosimannuse. Paralleelselt tsiviilvaidlusega käinud kriminaalasjas mõisteti Roode süüdi pankrotimenetluses maksejõuetuse põhjustamises kaasaaitajana, samuti teadvalt võltsitud dokumendi kasutamises. Väino Pentus jäi süüdi ettevõtte maksevõime olulises vähendamises ja püsiva maksejõuetuse süvendamises ning võltsitud dokumentide kasutamises.
Reformierakonna valitsuses olemise viimaseid aastaid varjutasid Tallinna Sadama juhtide kriminaalasi ja Rain Rosimannuse varjatud ärihuvid. Kaitsepolitseinikud pidasid 2015. aasta augustis altkäemaksu võtmises kahtlustatavatena kinni Tallinna Sadama juhatuse esimehe Ain Kaljuranna ja juhatuse liikme Allan Kiili. Riigile kuuluvat Tallinna Sadamat kontrollis aastaid nõukogu kaudu Reformierakond. Kriminaalasjas nõukogu liikmetele süüdistust ei esitatud, ainsa eksreformikana süüdistatakse Kiili miljonite eurode eest altkäemaksu võtmises ja rahapesus.
Täiesti varjus on veel Reformierakonna roll läbi Eesti kulgenud rahapesus, sest tollal oli võimul Reformierakond ja rahandusministriks Jürgen Ligi, kes paremal juhul magasid rahapesu lihtsalt maha, halvemal juhul aga on sellega seotud, kusjuures Ligi ja Katri Raik üritavad selle kuriteo uurimist igati summutada.
Ka see, et Reformierakonna tegelased on kohtus sageli õiguse saanud, ei pea näitama tingimata nende süütust, vaid ka võimalust, et nad suutsid ennast mingil moel välja keerutada.
Reformierakond, mafia, Cosa Nostra… üks seltskond puha?
Allikas: Äripäev