Valitsuskriis ajas kihevile opositsioonis võimust uneleva oravapartei, kes tõttas kibekähku juba ministrikohti jaotama.
Teisipäeval oli kõigis uudistes esiplaanil Reformierakonna esimees Kaja Kallas, kes käis presidendiga kohtumas ja kellelt oodati põrutavaid teateid, vähemalt õhtuste uudistesaadete kõmunälja järgi otsustades. Oravapartei lootus ei osanud paraku midagi asjalikku öelda, peale selle, et nemad tahavad mingeid oma arvamusi rändeleppe heakskiidule lisada. Milliseid, jäigi suuresti selgusetuks, sest tegu pole mingi eelnõuga – RE lihtsalt keerutab soga üles.
Jürgen Ligi seevastu jagab mõnuga laskmata karu nahka. Terevisioon kutsus ta lausa rääkima, milliseid ministriportfelle ta endale rabaks ja millises järjekorras. “Mul on ikka mõtteid, mida teistpidi teha ja olen ka teinud. Kui tahetakse head ministrit, siis mina soovitaks küll ennast. Aga ma tean väga hästi, et ennast pakkuda ei tohi,” lausus ta.
Võimust Ligi keelduda ei suuda. “Kui see võimalus on, siis loomulikult võtame võimu üle,” lubab ta, lisades siiski: “Mingit himu erakonnal vägisi seda võimu võtta ju ei ole.” Laias laastus tähendab see seda, et kuigi Reformierakond on täiesti omadega sassis, hindab reaalsusi vildakalt, nende saadikud purelevad Riigikogus ega võta selle tööst isegi korralikult osa, oleksid nad varmad Stenbocki majja kolima, teadmata, mida seal üldse ette võtta.
Tagasihoidlikkus pole Jürgen Ligi tugevaim omadus. Pigem on ta endast üliheal arvamusel, kuigi erilist alust selleks pole, sest Ligi erinevate ministritoolide aega jääb ohtralt riiklikul tasemel sigadusi, alates sõjaväeluure kaotamisest kuni “märkamatu” Danske rahapesuni.
Reformierakond tundub võimust eemal olles nii liimist lahti läinud olevat, et tormab iga virvatulukese peale kohe kohale. Kaja Kallas aga on näidanud, et Thatcherit temast kunagi ei saa.
Mis aga puutub ERR-i, kes kogu seda reformierakondlaste võimujanu nii teleekraanil kui ka kodulehel vahendab, siis nemad kasutavad jätkuvalt oma lugudes sõna “rändelepe” asemel vaidlustatud mõistet “ränderaamistik”.