Reformierakond ja pronksiöö – kas vaatame uues valguses?

Reformierakond on suuresti võimu juures ja inimeste südames püsinud ainult tänu sellele, et nendega seostub käpardlikult teostatud pronkssõduri ümberpaigutamine – justkui oleksid poliitoravad venevastased, mis aga on rahvusmeelsele eestlasele oluline. Miski aga ei saa olla nii ekslik, kui arvamus poliitoravate kodumaisest päritolust – need on võõrad koopanärilised.

Mis aga juhtus tegelikult? Reformierakonnas polnud tollal grammigi isamaalisust, mis on iseloomustanud mitmeid teisi erakondi, näiteks Isamaaliitu. Pronkssõduri teisaldamine oli ühiskondlik tellimus ja surve Ansipi valitsusele, sest venemeelsete laaberdamine kesklinnas Tõnismäel oli juba ammu eesti ühiskonnal pinnuks silmas. Just tollal, 2007. aastal olid Putini ja Lääne teed Kosovo tõttu lõplikult lahku läinud ning Vene marurahvuslased aktiviseerusid kogu maailmas.

Ühelt poolt ühiskondlik vajadus ja teisalt soov millegi rahvuslikuga silma paista sundis Reformierakonna ettevalmistamatult sellist käpardlikku sammu ette võtma, kusjuures tagajärgedeks poldud valmis ja olukord lasti pikaks ajaks käest. Seejuures valetas Ansip ka venelastele – just nimelt valetamine oli mässu ajendiks, sest kui oleks olnud korralik ja avalikkusele selgeks tehtud teisaldamine, siis tõenäoliselt poleks märatsemiseks läinud.

Selline käpardlik monumendi ümberpaigutamine ei andnud Eestile suurt midagi peale Tõnismäe punase sabatikoha kadumise, mis on nüüd kolinud Siselinna kalmistule, kuhu koguneb “surematu polk” ja kus kõlab okupatsiooni ülistamine. Pronksimees peaks tegelikult juba ammu olema Maarjamäe lossi tagahoovis koos teiste punamonumentidega – Mart Laar laskis õige aja mööda ja Ansip paigutas “Aljoša” venelaste vaigistamiseks Kaitseväe kalmistule, mis on samuti renegaatlik samm, sest okupantide koht pole ka seal.

Miks seda kõike meelde tuletada? Saamaks aru, et Reformierakonna poliitikas pole grammigi rahvusmeelsust ega ole kunagi olnud, neil on esikohal piiritu ja vastuvaidlematu eurotruudus, mis on muutunud Brüsseli ees lömitamiseks. Pronkssõduri teisaldamine oli teistel eesmärkidel tehtud käpardlik aktsioon, mis lõpptulemusena ohustas tugevalt Eesti julgeolekut, viis riigi maine alla ja lõhestas ühiskonda.