Reformierakond on alati lootnud vaid suurte ja vägevate, mitte oma rahva peale, ja seetõttu poliitoravad oma rahvast ka ei hooli.
Kaitseminister Kalle Laanet kirjutab ERR-is, et suurim heidutus Venemaale on NATO kohalolek Eestis. “Eesti jaoks on peamine eesmärk, et NATO suudaks kriisi korral Eestis ja teistes Balti riikides välja panna võitlusvõimelise diviisi,” kirjutab Kalle Laanet.
Kahtlemata on NATO tugev heidutus, kui see ainult normaalselt toimib.
Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba süüdistas kolmapäeval NATO-t “sõna otseses mõttes eimillegi tegemises” Venemaa invasiooni peatamiseks, samas kiites Euroopa Liitu “revolutsiooniliste” otsuste eest Kiievit toetuseks.
“NATO kui allianss, kui institutsioon, on täielikult kõrvale heidetud ja teeb sõna otseses mõttes eimidagi. Mul on kahju seda öelda,” ütles Kuleba Maailma Majandusfoorumil (WEF) Davosis, samas kiites Brüsselit “revolutsiooniliste, pöördeliste otsuste eest, mida nad ka ise endalt ei oodanud”.
Kui Venemaa 24. veebruaril oma ulatuslikku rünnakut alustas, oli Ukraina avalikkuses levinud arusaam, et riiki tormab aitama NATO, mitte EL. “Sõja alguses valitses avalikkuses arusaam, et NATO on tugev jõud ja EL on võimeline väljendama vaid erineval tasemel muret,” ütles välisminister. “Aga sõda on alati katsumus, mis võtab maskid eest.”
Ta täpsustas siiski oma sõnavõttu, öeldes, et mõned “NATO liitlased aitavad meid”.
Kiiev on pikka aega kurtnud NATO ebamäärasuse üle sõjalise alliansiga liitumise osas. See on samm, millele Venemaa on jõuliselt vastu seisnud. EL on alates rünnakust kehtestanud Moskva vastu sanktsioonid ja loodab isegi jõuda kokkuleppele naftaembargos Venemaa vastu.
Reformierakond aga ei usu oma rahvasse, tema kaitsetahtesse ja võitlusvõimesse, sest Kaja Kallase võimule tulles on kaitsekulutustega ainult mängitud ja päris mitmed poliitilised jõud on hoiatanud Kaitseliidu nõrgestamise eest läbi temale pandavate ülesannete muutmise.
NATO liitlassõdurid lihtsalt sõdivad, kuid karmi ja surmapõlgavat vastupanu, nagu ukrainlased osutasid Mariupolis, saab oodata ainult oma maa eest sõdivatelt inimestelt ja selleks on Eestis eestlased, mitte sisserändajad, organisatsiooniliselt aga just Kaitseliit. Sellele aga Reformierakond ei looda, nemad poevad NATO vihmavarju alla, unustades, et ka Eesti on NATO ja liitlased on kasulikud vaid siis, kui Eesti ise ka oma maa eest sõdib.
Reformierakonna puhul aga ongi vaid üks suund – NATO peab meid kaitsma ja Euroopa Liit majandama. Liitlasväed on Eestisse oodatud, kui mitte meie eest sõdima, vaid meid selles toetama.
UU