Eesti võimupoliitikud usuvad vist, et nemad kirjutavad välja piitsahoobid ja rahvas hõiskab selle peale. Üheks näiteks on rahvast vaevavad maksutõusud, mida kehtestades hakkasid Reformierakonna laulikud lõõritama “maksutahtest”.
Tegelikult on rahvas maksukoormuse kasvu peale maruvihane. Paljud jätaksid protestiks maksud üldse maksmata, aga selle võimaluse on riiklik süsteem välistanud – kui kogu rahvas ühiselt kaasa ei tule (ja nad ei tule), siis saavad protestijad kaela viivised, inkasso ja lõpuks laostumise.
Küll aga saab rahvas võimaluste ja seaduste piires vähem makse maksta ja kui see on võimalik, jäetakse riik röövitavast maksurahast ilma. Paljudes müügikohtades on kuulda, et eelistatakse sularaha ja see räägib enda eest. Igal juhul on võimuritel naiivne arvata, et inimesed maksavad makse nurinata, kuidagi üritatakse röövleid ikkagi tüssata.
Või näiteks prügihindade tõus. Enamik keskkonnateadlikke inimesi kindlasti jätkab prügi sorteerimist, aga suur osa inimestest laseb ennast lõdvaks. Mitte et nüüd massiliselt prügisorteerimisest loobutaks, aga mõnigi klaastaara lendab nüüd üldprügi sisse, lihtsalt mugavusest – “kui nad mind hinnatõusuga nöörivad, sorteerigu ise!”. Paljude jaoks on uued nõuded ka “rohepöörde lollused”, millele vilistatakse.
Kuigi see on inetu, on see ka inimlik – kui riigivõim survestab inimesi, siis löövad paljud käega ja loobuvad reeglite täitmisest, seda vihast ja protestist. Üldolukord sellest vaid halveneb, sest valitsus ei taha märgata, kuidas riigi ülepingutamisest väheneb kodanike seaduskuulelikkus, ja see pole enamasti kontrollitav. Ainult valitsus võib arvata, et maksude tõstmine tõstab maksutahet ja segadus kaitsevaldkonnas kaitsetahet.
Valitsus näib samuti arvavat, et kui nemad levitavad homoagendat ja migrandilembust, siis rahvas plaksutab sellele käsi. Ei tea miks peaks kedagi innustama kõiki mehi käperdav välisminister Tsahkna? “Mees mehega” ei ole normaalne ja südames teab seda kogu ühiskond, see “uusnormaalsus” on meile ideoloogiliselt peale surutud. Ja miks peaks inimesed armastama meile üha lisanduvaid slaavlasi, kui me vaevleme Nõukogude aja sisserände tulemustega, mille Reformierakond on taaselustanud?
Kuna rahva üldist vastupanuliikumist Eestis pole, siis seda enam lihtsalt sülitatakse võimu pealesurutavatele reeglitele, muidugi kui selleks võimalus on (meile pealesurutavad piirangud, keelud, jälgimised ja karistused ongi selleks, et vastupanu ära fikseerida), samuti naerdakse üha enam võimurite tegemiste üle – poliitiline satiir ja huumor on vastupanu üks vorme. Sestap otsitakse ka tsenseeritavas sotsiaalmeedias võimalust võimurite pilamise takistamiseks, aga selles liinis jääb rahvas alati võitjaks, naljad elavad oma elu.
Uued Uudised
Pildil: homoedendaja Tsahkna kasutab ära kõiki võimalusi suguvendi kabistada. Seekord kobab ta Michalit.
