23.07.2025
Reformierakonna lipuke
Kui möödunud nädalal näitas erakondade reitingutabeli seis Reformierakonnale rekordmadalat tulemust, siis viimase nädalaga kukkus nende toetus veelgi.
Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti koostöös valmiva iganädalase küsitluse viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 12,2 protsenti küsitletutest.
Reformierakonna toetus langes nädalaga 1,8 protsendipunkti võrra ning on alates juuni keskpaigast langenud viie protsendipunkti võrra ja pole Norstati küsitlustes varem nii madal olnud.
Koalitsioonierakondi toetab kokku 15,4 protsenti ning riigikogu opositsioonierakondi 76 protsenti vastajatest. Koalitsioonierakondade summaarne toetus pole Norstati küsitluses varem kordagi nii madal olnud.
Tartu ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi kaasprofessori Martin Mölderi sõnul näitavad selle nädala erakondade toetusnumbrid jätkuvalt Reformierakonna toetuse kiiret langust. “Erakonna nelja nädala keskmine reiting on langenud 12,2 protsendi tasemele ning täpselt samal toetuse tasemel olevate sotsiaaldemokraatidega jagatakse seega neljandat ja viiendat kohta. Reformierakonna nädalane toetus eraldivõetuna on teist nädalat järjest napilt 10 protsendi kohal. Nädalased reitingud võivad sageli olla heitlikud, kuid sama tulemus kaks nädalat järjest näitab, et erakond on tõepoolest sisse võtnud suure löögi oma toetusesse,” ütles Mölder.
Tema sõnul on need Norstati reitingutes uued negatiivsed rekordid ning kui vaadata veel kaugemale minevikku, siis nii madal oli Reformierakonna toetus viimati ilmselt enne 1995. aasta valimisi erakonna loomise aegadel. “Ning siis oli erakonna toetus kasvutrendis, mitte languses. Seega ollakse just praegu ilmselt oma läbi aegade kõige halvemas seisus. Erakonna kõik valimistulemused alates 1995. aastast on olnud praegusest kõrgemal tasemel. Lähiajal on sarnased järsud langused tabanud Reformierakonda ka enne eelmisi kohalikke valimisi, kui oldi kimpus koroonakriisi ja energiakriisi lahendamisega, eelmiste riigikogu valimiste järgselt, kui tulid ilmsiks erakonna tegelikud valitsemiskavatsused, ning Kaja Kallase idavedude skandaali järgselt, kui erakonna toonane juht erakonna toetuse koos enda reputatsiooniga stabiilselt põhja viis,” rääkis Mölder.
Reformierakonna seis peegeldab Mölderi sõnul suuremaid ümberkorraldusi Eesti parteisüsteemis, kus viimasel ajal on olnud näha ka mitmeid teisi enneolematuid arenguid. “Eelmise aasta kevadel langes Keskerakonna toetus korraks tasemele, kus ta viimati oli mitu aastakümmet tagasi erakonna algusaegadel. Ning Isamaa toetus, mis on peaaegu viimased kaks aastat olnud vahemikus 25 kuni 30 protsenti, pole kunagi varem nii kõrge olnud. Kui selliseid arenguid eraldi vaadata, võib neis näha üksikute erakondade õnne või ebaõnne. Koos moodustavad nad aga pildi, mis annab mõista, et Eesti parteisüsteem on praeguse parlamenditsükli jooksul äratundmatuseni muutunud ning mida aeg edasi, seda tõenäolisem, et vähemalt osad nendest arengutest on jäädavad,” ütles Mölder.
Ülejäänud erakondade toetusnumbrid Mölderi sõnul suuremaid muutusi ei näita. “Isamaa reiting on marginaalselt madalam kui eelmine nädal, kuid viimase kuu lõikes püsib stabiilselt umbes samal tasemel ning võrreldes juuni algusega on pigem kasvutrendis. EKRE toetus püsib võrreldes eelmise nädalaga sisuliselt samal tasemel ning on viimase kuu lõikes stabiilne ning pikemas plaanis kosumas. Kolmandal kohal olev Keskerakond paistab hetkel olevat aeglases, kuid stabiilses kasvutrendis. Ning võrreldes eelmise nädalaga on ka sotsiaaldemokraadid oma nelja nädala keskmist reitingut kasvatanud. Sotsiaaldemokraatide nädalane toetus eraldivõetuna on 14,8 protsenti. Valimiskünnise kohal leiame veel ka Parempoolsed, kelle reiting on 5,7 protsenti. Kõigil peale valitsuserakondade läheb tavapäraselt või hästi,” rääkis Mölder.
Kuna Eesti 200 toetus püsib Mölderi sõnul stabiilselt valimiskünnise all ning Reformierakonna toetus on kiires languses, on ka valitsuserakondade koondtoetus langenud uuele rekordiliselt madalale tasemele.
Isamaad toetab 28,3 protsenti, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda (EKRE) 18,2 protsenti ja Keskerakonda 17,3 protsenti valimisõiguslikest kodanikest.
Esikolmikule järgnevad Reformierakond 12,2 protsendiga, Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) samuti 12,2 protsendiga ning Eesti 200, keda toetab 3,2 protsenti. (BNS)