20.10.2022
Nii näebki välja Kaja Kallase valitsuse poliitika.
Vähemalt vanem põlvkond teab pilti esimesest kommunistlikust laupäevakust Moskva Punasel väljakul, kus Oktoobrirevolutsiooni juht Vladimir Uljanov-Lenin kannab koos teistega õlal palki. Analüütikud on öelnud, et Lenin oli tol ajal juba nii haige, et poleks seda tööd teha suutnud, seega on tegu propagandapildiga, mis pidi näitama “töörahva juhti” rahvamehena. Reformierakond meenutab palki kandvat Leninit.
Leninlik näidistegevus on saanud tavaks ka Reformierakonnale – pealtnäha on neil igal pool õlg all, aga tegelikult on nad riigikoormat kandmas ainult hetke, et pilt ära teha, ja siis on nad tegeliku töö tegemise kohast kadunud. Nii oli ka sel nädalal, kui Riigikogu kuulutas Venemaa terroristlikuks režiimiks, kuid ainult sõnades, EKRE poolt soovitud reaalsed sammud Venemaa taltsutamiseks hääletati aga maha.
Oma valimiskampaaniat on Reformierakond suunamas sellele, et nemad kaitsevad Eestit. Samas kui vaadata nende riigikaitse-alaseid samme, siis kõik need ulatuvad loodetavate tulemuste poolest kusagile 2025. aastasse – selleks ajaks on kindlasti Putiniga midagi juhtunud, ta on kas alustanud apokalüptilist sõda teiste seas ka meie vastu, või on juba kõik kaotanud.
Reformierakond ei tee praegu riigikaitses mitte midagi sellist, mille eest neid tänada tuleks – nad teevad seda, mida pidanuks tegema mistahes valitsus, olgu selle eesotsas Keskerakond, EKRE, sotsid või Isamaa, praegused sammud on lihtsalt paratamatud. Iseküsimus on see, kas praegusel hetkel võinuks juba rohkem ära tehtud olla, ja siin võib kindlalt vastata – Reformierakond koos sotside ja isamaaga lükkavad kaitsevõimekuste saavutamist aina edasi.
Kaja “Elektrimolekul” Kallase valitsus ei tee ka midagi selleks, et Eesti energiaprobleemid lahendatud saaksid ja rahvas ei peaks eelseisva talve ees hirmu tundma. Lahendus oleks rahva jaoks jõukohaste hindadega elekter ja toasoojus, Reformierakond aga tahab hinnad kõrgeks jätta ning rahvast aidata vaid valikuliste ja ebapiisavate kompensatsioonidega.
Selline rahvavaenulik poliitika on Reformierakonnal praktiliselt igal elualal – ka Eesti kiirenevat venestumist ei takistata mingilgi moel, jutud eesti keele positsiooni parandamisest on sisutühjad, kui teenindusettevõtted täituvad umbkeelsete töötajatega, Tallinna linnavõim on venekeelne ja -meelne ning slaavlaste arv on poole aastaga kasvanud saja tuhande võrra, mis ületab kõvasti isegi Karl Vaino aegadel toimunud venestamist.
Reformierakonna näo on ära näidanud Keit Pentus-Rosimannus ja Annely Akermann – esimest küll ei mõistetud Autorollo asjas süüdi, aga Kontrollkoja skandaal näitab, et ega naise loomus ongi sahkerdav, seega isa skandaalidest ta lihtsalt pääses, kuigi tema seotusele asjaga viitavad ka kohtudokumendid. Akermanniga on sama lugu – rahandusministriks ehk meie kõigi ühise rahakoti juurde sai naine, kel oma rahategemisedki korras pole.
Nii ongi Reformierakond tegus ja asjalik ainult nende endi ja meedia maalitaval pildil, kulisside taga käib tegelikult pidev sahkerdamine ja asendustegevus, millel pole rahva huvidega midagi ühist.
Uued Uudised