23.03.2021
Nii tekib vaenukõneseaduse vajadus.
Poliitoravad on aru saanud, et Eesti ühiskonna suurem osa ei soovi nende vaenukõneseadust, ja on nüüd sammukese tagasi astunud, põhjendades seda pandeemiaga.
Vaenukõne eest määratava karistuse karmistamise eelnõu ettevalmistamine, mis pidi valitsuse saja päeva plaani järgi valmima 15. aprilliks, pandi Covid-19 kriisi tõttu pausile ning tähtajaks see valitsusse ei jõua, kirjutab Postimees.
Väljaande kinnitusel ei olevat Reformierakonnal selles üksmeelt oma korruptsioonipartneri Keskerakonnaga, mis võib ka tõsi olla, sest KE-s oli kunagi jõude, kes seda vastustasid. Ratase-Repsi partei on paraku selline, keda annab ühe ALDE köhatusega panna ka karutrikke tegema, vihakõneseaduse heakskiidust rääkimata. Jaanus Karilaid ütles veebruaris Postimehele, et koalitsioonilepingusse on vihakõne karmistamine kirja pandud.
Karilaid ütleb nüüd ka seda, et hoopis tähtsam olevat seksuaalse enesemääratluse vanusepiiri tõstmine, mis tõestab, et Covid pole vaenukõneseaduse katkestamise taga – teise seaduse väljatöötamist see ju ei sega. Kui lähtuda Reformierakonna selgitusest, et Covidi ajal pannakse seadused pausile, siis peaks Riigikogu palgata puhkusele saatma, aga saadikud siiski ei võta sedavõrd aktiivselt kriisireguleerimisest osa, et neil seaduste jaoks aega pole – seega on põhjused teised.
Justiitsminister Maris Lauri, kes on selle seaduse üks initsiaatoreid, keerutas Riigikogu ees ja keerutab praegugi, öeldes, et eelnõud ei olevat olemaski. Ilmselt on Reformierakond tugevalt tagasi tõmmanud, nähes, et vaenukõneseadus praegu ühiskonnas läbi ei läheks – see on justkui kooseluseadus vol.2, mis lükatakse paremale ajale.
Maris Lauri ütles, et kui Euroopa Komisjon peaks rahulduma Eesti toonaste vastustega ja rikkumismenetluse lõpetama, ei hakka Eesti midagi muutma. Positiivset vastust ta aga ei oota. “Ma lihtsalt pean silmas, et Euroopa Komisjon on aastaid osutanud, et meil on probleeme, nii et tõenäoliselt seal siiski ka praegu probleeme nähakse,” hindas ta.
Justiitsministri arvamusavaldus peegeldab eredalt Reformierakonna lömitavat euromeelsust – ta ei teagi, mis meie väidetavad probleemid on, kuid leiab, et Brüssel ei saa eksida, ju siis on. Lauri ei saa või ei taha aru saada, et vaenukõneseadused ei ole demokraatia, vaid on sõnavabaduse piiramine Euroopa Komisjoni taktikepi järgi.
BNS vahendab ka seda, et Eesti Ajakirjanike Liit (EAL) korraldas esmaspäeval sel teemal veebiarutelu “Sild üle vaenuvete. Kas ja milleks meile vaenukõne seadus”.
“Vaenukõne seaduse vajaduse on tõenäoliselt sõnastanud enamik Eesti elanikke, aga ühiskond tervikuna ei ole selles selgusele jõudnud,” ütles EALi juhatuse aseesimees Ago Gaškov.
Kust võtab Gaškov, et Eesti elanikkonna enamus tahab vaenukõneseadust ning mida tähendab see, et ühiskond tervikuna ei oma veel selgust? Kas Gaškov peab silmas, et osale inimestest ei ole veel põhjalikku ajupesu tehtud?
Jurist Andreas Kanguri hinnangul on Eestis vaenukõne seadusega reguleeritud, ent paljud asjad sõltuvad väärtushinnangutest: “Meil ei ole pääsu sellest, et meie seadus tuleb viia kooskõlla Euroopa Liidu eeskirjaga. Sõnavabaduse piiramine sõltub sellest, kuidas seadus formuleeritakse ja ka sellest, kes ja kuidas seda ellu viib.”
Kahjuks lähtutakse Eesti võimukoridorides Brüsseli väärtushinnangutest, mis on selgelt vabaduste piiramisele suunatud, ja kuna Eestis formuleeriks ja viiks seda ellu Reformierakond koos oma lõdiseva partneriga, siis keerataks siin veel vinte peale. Aga Euroopa Liidu lollustest on pääsu küll, peab vaid sirget selga olema, mida praegusel valitsusel küll ei ole.