Reformierakond viis Eesti töötleva tööstuse tagasi aastasse 2018

Kui Reformierakond on võimul, siis on alati nendega kaasas kärped ning kõik, mille külge poliitoravad puutuvad, hakkab lagunema. Kuigi maailmas on mitmeid erinevaid kriise, näeb ühtlasi ka seda, et Eesti valitsus ei oska sellises olukorras õigesti käituda. Euroopa majandusmaastik aga jäätub ja väga tõenäoliselt läbi ennastkägistava rohepöörde.

BNS vahendab: “Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina sõnul, kui jätta välja 2020. aasta koroonakriisi kõige keerulisem aeg, on Eesti töötleva tööstuse tootmismaht langenud 2018. aasta sügise tasemeni.

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2023. aasta novembris püsivhindades 5,8 protsenti vähem toodangut kui 2022. aasta samas kuus. Toodang vähenes kõigis kolmes sektoris: energeetikas 10,8 protsenti, töötlevas tööstuses 5,4 protsenti ning mäetööstuses 2,4 protsenti.

Eesti töötleva tööstuse tootmismahud vähenesid tema sõnul möödunud aasta esimese 11 kuuga ligi 11 protsenti, mis oli Euroopa Liidu liikmesriikide võrdluses kõige suurem kukkumine. Tootmismahtude ja tootjahindade langus on vähendanud oluliselt ka töötleva tööstuse ettevõtete käivet – novembris aastases võrdluses ligi 8 protsenti, olles languses juba alates möödunud aasta märtsist.

“Euroopa majandus on nõrgenemas. Turuintressimäärad küll langevad tasapisi ja inflatsioon aeglustub, kuid kõrgele tõstetud intressimäärad pidurdavad nõudlust. Lähiajal Euroopa majandus nõrgeneb. Rootsi eksporti piirab lisaks kehvale majandusseisule ka nõrk valuuta. Rootsi kroon hakkas küll möödunud aasta sügisel tugevnema, kuid see on jätkuvalt pikaajalisest keskmisest oluliselt nõrgem,” loetles Mertsina.

Samuti kukkus mullu tugevalt tööstusettevõtete hinnang oma konkurentsivõime kohta. Kuigi hõivatute ja töötatud tundide arv töötlevas tööstuses eelmise aasta kolmel kvartalil küll vähenes, jäi see tublisti maha majandusharu käibe langusest. Tagajärjeks oli jooksevhindades tööjõu tootlikkuse vähenemine.

“Kuna tööjõukulude kasv ei ole tulnud kaasa käibe langusega, vähenes töötleva tööstuse kasumi osakaal käibes tasemeni, millest madalam number oli viimati 2016. aastal. See on selle majandusharu kulupõhist konkurentsivõimet halvendanud. Tööjõukulu väga aeglane reageerimine juba pikalt kestnud tootmismahtude langusele on majanduses laiem probleem. Kuna nõudlus jääb vähemalt lähiajal nõrgaks, sunnib see ettevõtteid üha enam piirama palgakasvu ja loobuma alakoormatud töötajatest,” kirjeldas ökonomist.

Lisaks nõrgemale välisnõudlusele tuleb Mertsina selgitusel Eesti eksportijatel tulla toime väliskaubanduses suureneva turukaitsega. Maailma suuremad majandused, USA, Hiina ja Euroopa Liit jagavad oma ettevõtetele ohtralt subsiidiume, et konkurentsis mitte kaotajaks jääda. Euroopas saavad nendest rohkem kasu aga suuremad riigid.

“Majanduste erinev subsideerimine halvendab lähivaates väiksemate riikide, sealhulgas Eesti konkurentsivõimet ja tekitab lõhesid Euroopa siseturul. Protektsionism on maailmas suurenenud ja tõenäoliselt selle kasv jätkub. Suurem turukaitse pidurdab aga maailmakaubanduse kasvu, millest saab löögi ka Eesti,” nentis Mertsina. (BNS)

BNS lisab: “Euroalal kiirenes aastainflatsioon Eurostati kiirhinnangu järgi detsembris novembri 2,4 protsendilt 2,9 protsendini, Eestis kiirenes inflatsioon eelduslikult 4,1 protsendilt 4,3 protsendini.”