Pärast Reformierakonna ja Kaja Kallase võimuletulekut on poliitikas hääbumas head tavad ja seadusloomes hea põhimõtted. Valitsus läheb mööda Riigikogust ja sokutab seadusloomesse “miine”.
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja hinnangul ei ole rahandusministeerium hoiu-laenuühistu seaduse muutmise eelnõu menetledes järginud hea õigusloome põhimõtteid, kuna seda tehakse kiirustades ning plaanitavaid muudatusi ei jõuta kõikide oluliste sihtgruppidega läbi arutada.
Rahandusministeerium saatis hoiu-laenuühistu (HLÜ) seadusemuudatuse kooskõlastusringile 28. detsembril ja ootas huvigruppidelt vastuseid selle aasta 2. jaanuariks.
Koja peadirektor Mait Paltsi sõnul jääb mõistetamatuks, millest on põhjustatud eelnõu menetlemise kiireloomulisus. “HLÜ-dega seonduvad probleemid on meie hinnangul olnud rahandusministeeriumile teada aastaid. Nüüd aga proovib ministeerium olukorda lahendada loetud päevade jooksul jõulupühade järgsel ajal. Nii käesoleva konsultatsiooni kui ka kõigi järgnevate kaasamiste puhul peame väga oluliseks, et peetakse kinni hea õigusloome ja normitehnika eeskirjast ning kaasamise heas tavas sätestatust,” märgib Palts ministeeriumile saadetud kirjas.
Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri näeb tema sõnul ette, et kaasatavatele huvigruppidele võimaldatakse piisavalt aega tagasiside andmiseks ja avalik konsulteerimine kestab neli nädalat. Põhjendatud juhtudel võib konsulteerimise kestust lühendada. Konsulteerimise kestust pikendatakse eeskirja kohaselt väga mahuka otsuse eelnõu puhul või muudel põhjendatud juhtudel.
Koja hinnangul ei vasta rahandusministeeriumi seadusemenetlus eeskirjas sätestatule. “Kaasatavatele ei võimaldata piisavalt aega tagasiside andmiseks, sest 17 lehekülje pikkuse eelnõu ja 82 lehekülje pikkuse seletuskirja läbitöötamiseks ei ole neli tööpäeva kindlasti piisav. Avalik konsulteerimine kestab nelja nädala asemel neli tööpäeva. Eelnõust ei nähtu midagi sellist, mis võiks põhjendada konsulteerimise lühendamist. Eelnõud koos seletuskirjaga võib pidada keskmisest oluliselt mahukamaks, kuid sellele vaatamata ministeerium mitte ei pikendanud arvamuse avaldamise tähtaega, vaid on seadnud hea kaasamise tavas sätestatust mitu korda lühema tähtaja,” toob Palts välja.
Seadusemuudatuse vajalikkust koda siiski kahtluse alla ei sea. “Kaubanduskoda nõustub rahandusministeeriumiga, et hoiu-laenuühistutega seotud regulatsioone tuleb muuta. Peamiseks lahendamist vajavaks probleemiks on vähene kontroll HLÜ-de tegevuse üle, täpsemalt seaduses sätestatud hoiu-laenuühistute enesekontrolli põhimõtte mittetöötamine praktikas. Samuti on olnud probleeme mõnede pahatahtlikult tegutsevate HLÜ-dega. Seega toetame eelnõu peamist eesmärki tagada HLÜ-de tegevuse suurem läbipaistvus ning nende liikmete tõhusam kaitse,” toonitab koja juht.
Samuti teeb koda ministeeriumile ettepaneku arutada plaanitavad muudatused veelkord läbi hoiu-laenuühistutega ja vajaduse korral ka teiste huvigruppidega, et leida olemasolevatele probleemidele mõistlikud lahendused. (BNS)