25.01.2021
Moskva
Mõned hiljutised riigikogu liikmete poolt tehtud avaldused pälvisid korraliku resonantsi mitte üksnes Venemaa, aga ka Ukraina meedias, kirjutab Eesti Päevaleht.
Nõnda on riigikogu esimehe Henn Põlluaasa sõnad, et piir Eesti ning Venemaa vahel lähtub Tartu rahulepingust, pälvinud tähelepanu Ukrainas. Ukrainas ei vaibu nimelt diskussioonid riigi võimaliku liitumise üle NATO-ga ning Põlluaas ärgitas oma väljaütlemistega neid, kes kutsuvad Ukrainat ühinema Põhja-Atlandi alliansiga.
Ka paljud Venemaa meediakanalid tsiteerisid Põlluaasa väljaütlemist. Kuid kommentaarid Venemaa massimeedias olid pehmed ja reaktsioon Venemaal loid, vastupidiselt siin levitatud juttudele, et oma tõe ajamine on Eestile ohtlik.
Küll aga kutsus tugeva negatiivse resonantsi esile ettepanek Reformierakonnal kaaluda Eesti ühendamist Venemaaga. Näiteks hakkas politoloog Sergei Mihejev – ere Putinist ning püsiesineja poliitilistes talk-showdes, täie tõsidusega hindama „Baltikumi naasmise tõenäosust Venemaa koosseisu”.
Putinistist politoloogi loogika viib selleni, et „Baltimaade naasmine võib sõltuda Euroopa Liidu sisemistest protsessidest.” Mihejev ütles: „Te küsite, et kust selline meeleolu? Aga raha pole ju üldse enam. Euroopa toetusi ei pikendata. Kuid laias laastus peale transiidi selles Pribaltikas ei eksisteeri. Nad bravuuritsesid, bravuuritsesid, 20 aastat ekspluateerisid Vene transiiti ning kõike, mis sellega seotud.”
Kremlile lähedal seisev poliittehnoloog Mihejev väljendas kindlust, et niisugune stsenaarium on täiesti realistlik, kuid seda vaid ühel tingimusel – piisava „poliitilise tahte” olemasolul Eesti poolel. Pole mingeid kahtlusi selles, et just niisuguse „tahte” loomisele ongi allutatud kogu Venemaa tegevus Baltikumi suunal, vahendab Vene meedia.
Rahvuskonservatiivid on kogu aeg rääkinud, et nüüd valitsusse jõudnud Reformierakonna ettepanekud kujutavad julgeolekuohtu.