29.09.2020
Estonia hukkunute mälestustseremoonia
Reformierakondlane Andrus Ansip, kelle valitsuse ajal 2006. aastal kinnitati valitsuskomisjoni aruanne Estonia huku lõppraporti kohta, ütles ERR-ile antud intervjuus, et toona ei mainitud sõnagagi versiooni kokkupõrkest allveelaevaga. Samas on tema sõnul laevakeres augu avastamine kaalukas põhjus, miks Estonia huku põhjusi veelkord uurida.
Kuigi inimesed on aastaid spekuleerinud võimaliku kokkupõrke üle, vastab Ansip talle omase külma närviga, nii, et „See, et parvlaev Estonia võis kokku põrgata mõne allveelaevaga, on praegu mul küll esimene kord sellist versiooni kuulata. Aga kui auk laevas on fakt ja nüüd on see tuvastatud, siis mina olen küll seda meelt, et tuleb välja selgitada, kuidas see auk sinna laeva tekkis ja missugust rolli mängis see auk parvlaeva Estonia uppumises.“
Ta lisas, et mingeid tõendeid parvlaev Estonia ja allveelaeva võimaliku kokkupõrke kohta pole valitsusele esitanud ja isegi sellist versiooni, et parvlaev Estonia oleks võinud kokku põrgata allveelaevaga, kuulis tema eile esimest korda ning keeldub spekulatsioonidega kaasa minemast.
Riigikogu moodustas 2006. aastal parvlaevaga Estonia sõjatehnika väljaveo asjaolude väljaselgitamiseks uurimiskomisjoni.
Kokkuvõttes seisis, et komisjonile teadaolevalt toimusid sõjatehnika väljaveod 14. ja 20. septembril 1994 parvlaevaga Estonia Eesti Vabariigi territooriumilt Rootsi Kuningriiki. Vedusid korraldas Rootsi sõjaväeluure MUST.
Komisjon tuvastas, et Eesti riigi ametkonnad ja ametiisikud ei olnud teadlikud 14. ja 20. septembril 1994 parvlaevaga Estonia toimunud sõjatehnika väljavedudest Rootsi Kuningriiki.
Komisjoni andmetel said Eesti ametkonnad esimest korda kinnituse mainitud vedude toimumise kohta 2005. aasta jaanuaris, kui Rootsi eriteenistuste esindajad teavitasid Teabeametit. 2006 kinnitas Rootsi sõjaväeluure MUST toonane ülem kindralmajor Erik Rosander komisjoni delegatsioonile, et kõnealusest sõjatehnikast teavitas Rootsi eriteenistusi “Eesti poole esindaja” ning veoste Rootsi toimetamise logistiliste ja transportimisega seotud küsimuste lahendamise tagasid rootslased.
Väidetavalt edastas Rootsi veoste koosseisu kohta Eesti esindajale veoste sisu kirjeldava memo. Komisjon ei ole tuvastanud, kellele memo tollal saadeti. Uurimiskomisjonil ei ole õnnestunud leida kinnitust ühegi Eesti Vabariigi praeguse ega tollase ametniku ega muu isiku kohta, kes oleks teadnud või kaasa aidanud mainitud sõjatehnika veole või kes oleks kinnitanud kindralmajor Rosanderi esitatud informatsiooni. Mainitud vedude puhul ei olnud 1994. aastal tegemist Rootsi ja Eesti ametivõimude koostöös teostatava salajase luureoperatsiooniga.
Komisjon leidis et mainitud sõjatehnikavedude puhul tegutses Rootsi Kuningriik Eesti territooriumil oma luureoperatsiooni läbi viies viimase teadmata. Komisjon tuvastas, et Rootsi Kuningriigi esindajad ei täitnud 1994. aasta septembris Eesti Vabariigi territooriumilt parvlaevaga Estonia väljaveetud sõjatehnika puhul tolliprotseduure nõuetekohaselt. Komisjonil puudub võimalus hinnata, kas 1994. aastal aset leidnud sõjatehnikaveod Eesti Vabariigi territooriumilt parvlaevaga Estonia Rootsi Kuningriiki olid vastuolus või kooskõlas Eesti riigi huvidega.
Muu hulgas tegi komisjon valitsusele ettepaneku jätkata nende isikute otsimist, kes on laevahuku järel seni teadmata kadunud, ent väidetavalt laevahukust pääsenud.
Meenutame, et kuigi Estonia huku ametlikku versiooni peeti üldsuses kahtlaseks, leidis riigikogu Reformierakonna fraktsioon 2009. aastal, et uut uurimiskomisjoni Estonia huku põhjuste selgitamiseks pole siiski vaja.
Valitsuse komisjoni 2009. aasta veebruaris valminud aruanne Estonia huku põhjuste selgitamiseks ei välista stsenaariume, mis eeldavad auku laeva põhjas. “Kui soovitakse kindlalt tõestada, et laevakere on terve, tuleb vraki väliskülge süstemaatiliselt uurida ja uurimistoimingud korrektselt jäädvustada. Teatavasti ei ole seda kunagi tehtud,” seisis komisjoni järelduses, kuid seda takistas kolme riigi vahel sõlmitud hauarahu leping.
Põhiseaduskomisjoni tollane esimees, reformierakondlane Väino Linde suhtus uue parlamentaarse uurimiskomisjoni moodustamisse skeptiliselt. Seda põhjusel, et valitsuse moodustatud uurimiskomisjon oli selleks ajaks töö lõpetanud ja raporti esitanud.
Samas oli raporti koostanud komisjoni esimees Margus Kurm öelnud, et kõikvõimalike vandenõuteooriate ümberlükkamiseks tuleb uurida laeva keret. Senini seda tehtud polnud.
“Kui midagi võib olla (uusi tõendeid), siis kindlasti ei ole need peidus Eesti vabariigi arhiivides,” teatas Linde, kes oli uue uurimise vastu, jättes kõrvale 150 ohvrite omaste allkirja koos petitsiooniga, mis uue komisjoni moodustamist toetavad.
1994. aasta septembris reisiparvlaeval Estonia toimunud sõjalise kasutusega seadmete veo asjaolude uurimiseks moodustatud asjatundjate komisjoni aruanne jõudis järeldusele, et laevahuku põhjuseks see, et vöörivisiiri kinnitused purunesid, visiir kukkus merre ja vööriramp avanes täielikult. Avatud vöörist tulvas autotekile suur kogus vett, mis tekitas kiiresti kasvava kreeni paremale. Kui kreennurk jõudis 40º, jäid vee alla 4. teki aknad, mis lainete ja veesurve tõttu purunesid ja päästsid vee tekiehitisse. Kreeni suurenemine jätkus ja kui laev oli vajunud külili, hakkas ahtriosa uppuma. Umbes kell 01:48 kadus laev täielikult veepinnalt.