Statistikaameti poolt neljapäeval avaldatud andmetel kahanes Eesti tööstustoodang oktoobris eelmise aastaga võrreldes 1,1 protsenti, sealhulgas töötlevas tööstuses 1,4 protsenti; et töötlev tööstus on endiselt Eesti suurim majandusharu, siis SEB kinnitusel on tegemist halva uudisega riigi majanduse jaoks tervikuna.
SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor märkis, et kuigi töötleva tööstuse tootmismahud on näidanud tänavu enamus kuudel kasvutrendi, siis ei ole olukord tervikuna kindlasti veel hea. “Võrreldes kriiside-eelse 2019. aasta keskmisega on tootmismaht toonasest tasemest umbes viis protsenti madalam. Veelgi suurem on mahajäävus tööstuse jaoks tippaastaks jäänud 2022. aastaga. Peamiselt on töötleva tööstuse mured olnud seotud kõrgete intressimäärade nõudlust pärssiva mõjuga põhjamaades. Kuigi sealne ehitusturg näitab esimesi elavnemise märke, siis ei ole olulist pööret paremuse suunas ilmselt oodata ka 2026. aastast,” ütles Nestor.
Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2025. aasta oktoobris püsivhindades 1,1 protsenti vähem toodangut kui mullu samal ajal.
Statistikaameti juhtivanalüütiku Helle Bunderi sõnul vähenes töötleva tööstuse toodang oktoobris teist kuud järjest. „Oktoobris kasvas tööstustoodangu maht küll pooltes töötleva tööstuse tegevusalades, kuid sektori kogumahu kahanemist põhjustasid eelkõige arvutite ja elektroonikaseadmete tootmise vähenemine 3,1 protsenti, toiduainete tootmise vähenemine 1,9 protsenti ning elektriseadmete tootmise vähenemine 6,8 protsenti. Väike kahanemine oli ka puidutöötlemises – 0,8 protsenti,“ lisas Bunder.
„Arvutite ja elektroonikaseadmete toodangu vähenemise taga on peamiselt eelmise aasta kõrge võrdlusbaas ehk 2024. aasta oktoobri suured tootmismahud. Toiduainete tootmise kahanemist tingis aga peamiselt lihatoodangu 3,8 protsenti ja kalatoodangu 6,9 protsenti vähenemine,“ selgitas Bunder.
Võrreldes 2024. aasta oktoobriga jäi töötlevas tööstuses tööstustoodangu müük jooksevhindades pea samale tasemele, kahanedes 0,1 protsenti, seda kalendaarselt korrigeeritud andmetel.
„Välismaale müüsid Eesti tööstusettevõtted toodangut vähem kui mullu ning ekspordimaht kahanes 2,2 protsenti. Siseturu müük kasvas aga 3,9 protsenti,“ rääkis Bunder.
Bigbanki peaökonomist Raul Eamets tõdeb, et töötleva tööstuse kehv tulemus oktoobris teeb murelikuks.
Statistikaameti värske ülevaate kohaselt kahanes töötleva tööstuse toodang juba teist kuud järjest. Kui septembris oli langus aasta lõikes -0,7 protsenti, siis oktoobris -1,4 protsenti.
“Töötlev tööstus moodustab kogu SKP lisandväärtusest 12,5 protsenti. See tähendab, et neljanda kvartali SKP kasv võib tulla tagasihoidlikum kui me võibolla algselt eeldasime. Kui kahe viimase kuuga mingit imet ei juhtu ja tööstussektor kasvule ei pööra,” märkis Eamets.
Tema sõnul teeb murelikuks ka see, et välisnõudlus ei ole nii kiiresti taastunud, kui seda vaja oleks. “Eksport vähenes aasta võrdluses 2,2 protsenti. Kui eksport ei kasva, siis ei ole ka kasvu terves majanduses, sest siseturg ei ole Eestis nii suur, et kogu majandust jätkusuutlikule kasvule vedada,” lisas Eamets.
“Töötleva tööstuse olevik on jätkuvalt täis väljakutseid. Mahud on väikesed ja efektiivsus madal. Viimaste aastate jooksul on jäänud tegemata investeeringud ning need ettevõtted, kus on väike lisandväärtus ja kes suudavad maksta vaid madalat palka on hinnakonkurentsis järjest viletsamas positsioonis. Skandinaavia ehitussektori taastumine on suure küsimärgiga ka järgmisel aastal ja Saksamaa majandus ei ole hakanud kasvama kuigi ostujuhid on olnud optimistlikud mahtude osas,” märkis Luminori peaökonomist Lenno Uusküla. (BNS)