24.08.2023
“Ega ta ometi midagi Slava Ukraini skandaalist tea?”
Nuttev Lehtme Riigikogus, eratranspordiga põgenike Eestisse toomine, Ukraina lipud kõikvõimalikes kohtades, sädelev Kaja Kallas rahvusvahelistel foorumitel agressorit hukka mõistmas – selline on klantspilt Ukrainat toetavast Eestist, reaalsus on sootuks teine.
Kui algas sõda, tegi Eesti sõjapõgenike saabumise ülilihtsaks, loobudes igasugusest kontrollist nende üle (ehk ainult idapiiril, kus midagi siiski kontrollitakse). Selle tagajärjel on Eesti täis ukrainlasi ja “ukrainlasi”, kusjuures viimaseid tundub olevat rohkem, nad on venekeelsed ja mitte-ukrainameelsed.
Sellega, et Eestis varjab ennast arvukalt Ukraina sõjaväekohuslasi, teeb Reformierakonna valitsus Ukrainale hoopis karuteene, nagu ka põgenike siiakinnistamisega – Eesti riik teeb põgenikele teenuseid, millega nad pigem seotakse Eestiga pikemaks või alatiseks, Ukraina aga ootab põgenikke koju maad üles ehitama.
Reformierakonna partneri Eesti 200-ga seotud Slava Ukraini skandaal andis tohutu hoobi annetuskampaaniatele Ukraina heaks ning seejuures kadus suur osa Johanna-Maria Lehtme initsiatiivil kogutud rahast nagu mutiauku ehk läks Ukraina korruptantidele.
Meediast on kogu aeg läbi jooksnud uudised sellest, kuidas läbi Eesti on käinud sanktsioone eirav kaubavahetus Venemaaga, mille kulminatsiooniks on nüüd uudis sellest, et peaminister Kaja Kallase abikaasale Arvo Hallikule osaliselt kuuluv transpordiettevõte Stark Logistics on vaatamata valitsuse kriitikale Venemaaga äri ajavate ettevõtete suhtes jätkanud Ukraina sõja ajal tegevust Venemaa suunal. Putitati koguni Putini luksusjahti.
Hallik-Kallase afäär on toonud koguni uue määratluse välismajanduspoliitikasse – Eesti ettevõtted mitte ei jätka kaubavahetust Venemaaga, vaid aitavad jätkuvalt Venemaal tegutsedes seda lõpetada. “Mu abikaasal on osalus logistikafirmas. Ta on selgitanud, et see ettevõte aitab lõpetada ühe oma Eesti ettevõttest kliendi tootmistegevust Venemaal kooskõlas seaduste ja sanktsioonidega,” märkis Kallas. (BNS)
Möödunud nädalal aga levis uudis sellest, et Venemaa naftat vedavad tankerid passivad rahumeeli Eesti sadamate reidil ehk “parklas”, oodates Reformierakonna kaitsva tiiva all aega, millala saab sõita Ust-Luuga ja Primorski sadamatesse koormat peale võtma.
Eesti on andnud küll tõhusat relvaabi Ukrainale, kuid sellegi muudab pikantseks asjaolu, et see on paljuski toimunud iseenda arvelt ehk vähemalt ajutiselt on sellega alandatud Eesti kaitsevõimekust.
Reformierakond ja Kaja Kallas pole osanud isegi Ukrainat aidata nii, et see ei lõhnaks korruptsiooni järgi, aga poliitilist kasu on nad sellest lõiganud vägagi ohtralt.
Uued Uudised