12.11.2021
Kolmandatest riikidest võõrtööliste toomine tähendab, et varsti on siin kogu nende ühiskond.
Peaminister Kaja Kallas on alati sisserännet kommenteerides lähtunud rändekvoodist ehk 1300 inimesest aastas, teisi migratsiooniuksi keeldub Reformierakond nägemast.
Eriti ägedalt on poliitoravad naeruvääristanud ajutist Eestis töötamist, kujutades seda nii: töötavad aastakese ära ja lähevad minema, mis migratsioon see ka on. Ometigi teab Eesti omast käest, kuidas ajutised tööotsad Soomes muutusid alalisteks ja lõppesid kogu elu põhjanaabrite juurde ülekolimisega.
Valitsus kavatseb piiranguid leevendada: praegu saab ettevõtja tuua kolmandast riigist töötaja, kellele maksab Eesti keskmist palka, üheaastase tööviisaga. Ministeeriumid töötavad välja plaani, kuidas seesama võõrsilt pärit töötaja saaks siin viibida kolm aastat – ühe aasta lühiajalise tööviisaga ning kaks aastat loodava elamis-ja tööloaga.
Nagu näha, luuakse neile inimestele alus enda Eestisse sisseseadmiseks, kusjuures neid inimesi ei tooda mitte Euroopa Liidust, vaid Kolmandatest maadest: Ukrainast, Venemaalt, Moldovast, Nigeeriast, Indiast, Bangladeshist, Pakistanist ja teistest maadest.
Eelnimetatud riikide kodanikest on Eestisse juba kogukonnad tekkinud, mis tähendab, et need hakkavad kasvama, tekivad omad migrandiasumid, mis kasvatavad ennast sugulaste siiakutsumisega ise, suhtluskeeltena hakkavad levima vene ja inglise keel, eesti keelt pole rahvusvahelistes (ega ka omamaistes, sest ukrainlased räägivad ehitusplatsidel juba praegu vene keeles) ettevõtetes enam vaja – nii luuakse multikultuurset ühiskonda. Muide, selliste arengute ohtlikkuse eest, eriti äärmusislami kontekstis, on hoiatanud ka kapo aastaraamat.
Kui jälgida reformaritest ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri Andres Suti ning tööandjate keskliidu tegevjuhi Arto Aasa jutte, siis ikka ja jälle rõhutakse IT-sektorile, kuigi võõrtöölisi vajavad kõige rohkem endiselt Tallinna ja kogu Eesti arvukad ehitusplatsid, lüpsilaudad ja muud lihttöö paigad – IT saab ka praeguste seadustega oma töötajad kätte. Reformierakonna juhtimisel pärsitakse tehnoloogilist arengut ja pannakse rõhk odavtööjõule.
Reformi- ja Keskerakonna korruptsioonikoalitsioon laiendab eestlaste rahvusriigi hävitamist, põhjendades seda töökäte puudusega. Samas vallandatakse Eestis palju inimesi, kes ei taha ennast mingil põhjusel vaktsineerida.
Seda, kui hukatuslik selline poliitika on, võib negatiivse eeskujuna näha Saksamaal, kuhu hakati möödunud sajandi lõpus türklasi sisse vedama, need tulid peredega ja nüüd on riigis kolme miljoniga Väike-Türgi, kus peegelduvad kõik kodumaa vastuolud.
Loe ka Prantsusmaal on „suur asendamine“ ehk prantslastele hingekella löömine karm reaalsus