Reformierakonna valitsused on Eestit vedamas viie kallima Euroopa riigi hulka, ministrid on tõe väljaütlemise pärast närvis

Kuigi valitsejad soovivad valusat tõde vaka alla hoida ja mõned spetsialistid püüavad meeleheitlikult dzotile viskudes lükata ümber konjuktuuriinstituudi väidet, et oleme lähedal Euroopa viie kallima riigi jõudmise hulka, tunnetab tõde omal nahal enamik Eesti inimesi.

Eesti Konjunktuuriinstituudi juht Peeter Raudsepp tõdes, et Eesti liigub viie kallima Euroopa riigi hulka. „Meil on kahanev majandus, meil on tõusev maksukoormus ja meil on ka kahanev rahvaarv,“ lausus ta Postimehele ja lisas, et see võib kaasa tuua vajaduse riigi tulusid tõsta, kuid tema näeb lahendust hoopis kulude kärpimises.

Peaministri majandusnõunik Ardo Hansson muidugi selle väitega ei nõustu ja raiub, et asjad ikka nii hullud ei ole. „Mulle tundub, et sellise hea ärilause nimel on natuke ülepingutatud,“ ütles Kaja Kallase majandusnõunik ERR-ile.

LHV majandusanalüütik Heido Vitsur ütleb aga Päevalehes otse välja, et ta on tõsiselt mures selle pärast, mis Eestist edasi saab.

Vastavalt Eurostati poolt 20. juunil avaldatud kodumajapidamiste hinnatasemete indeksile oli Eesti oma hinnataseme poolest möödunud aastal Euroopa Liidus kaheteistkümnendal kohal. Samas oma sissetulekutelt oleme 25. ehk tagant üheksas riik.

„Kuivõrd hinnad on meil möödunud kolme aasta jooksul kahekümne protsendipunkti võrra kiiremini kallinenud kui Euroopa Liidus keskmiselt ja meie hinnatase tõusnud 98%-le Euroopa Liidu keskmisest, annab lihtne ekstrapolatsioon alust hoiatada, et kui meil läheb hinnatõusuga eelolevatel aastatel isegi poole paremini kui eelmisel kolmel aastal, jõuame me veel sellel kümnendil hinnataseme poolest viie kõige kallima EL maa kannule,“ sedastas Vitsur, viidates, et hinnatõus on hakanud Eestis taas kiirenema.

„Paraku läheb veelgi raskemaks, sest lisaks maksudele hakkab hindu mõjutama veel kallinev energia,“ lisas ta.

Ettevõtja ja majandusekspert Raivo Vare kirjutab, et sisuliselt pidurdab valitsuskoalitsiooni maksuprogramm majanduse taastumist, mis toimub muidu iseenesest nagunii varem või hiljem.

„Pole võimalik selgitada, et kolmandat aastat kokkutõmbuva majanduse arengut lisaks kehtestatavad maksud kiirendaks või abistaks. Kuigi mõni poliitik kasutab seda väidet, solvates auditooriumi intelligentsust…,“ märgib ta.

Muidugi kargab Reformierakonna kaitsele samasse parteisse kuuluv endine pangandustegelane Andres Sutt, kes silma pilgutamata seletab, et me liigume hoopis viie rikkaima riigi suunas, sest „kallis riik ongi rikas riik“.

Ka peaminister Kristen Michal ja rahandusminister Jürgen Ligi on valusa tõe väljaütlemisest häiritud ning kritiseerisid teravalt konjunktuuriinstituudi direktori väiteid Eesti elukalliduse kohta, veelgi enam – nad süüdistasid teda majanduses ebakindluse tekitamises.