ERR kirjutab: „Arvutiteadlased: USA kiibipiirang lööb Eesti digiarengul hinge kinni“ – see uudis vajab kohest täpsustamist, et otsuse tegi lahkuv president Bideni administratsioon, keda Eesti liberaalsed-vasakpoolsed valitsused on alati jumaldanud.
„USA kehtestatud graafikakiipide ekspordipiirang võtab Eesti digi- ja tehnoloogiaarengul tuule tiibadest ning toob kaasa tagajärjed, mida keegi ei oska praegu veel ettegi näha, usuvad mõned Eesti arvutiteadlased. Veelgi enam näib nende hinnangul piirangute taga olevat teadlik soov nõrgestada Euroopa Liidu konkurentsivõimet,“ väidetakse uudises.
Tallinna Tehnikaülikooli arvutiteadlane Jaan Raik usub, et ekspordipiirang tõmbab kogu Eesti digi- ja tehnoloogia arengule pidurit. Kuigi kvoot on Eesti seisukohast arvestatav ja selle täitmiseni arvatavasti lähiajal ei jõuta, on tervikpilt tema hinnangul siiski väga murettekitav.
“Löögi alla ei jääks ainult Eesti, vaid tegelikult kogu Euroopa Liit tervikuna. Kiibiakt, tehisintellektiakt ja teised hiidinvesteeringud on tehtud eeldusega, et Euroopas tekib taas tugev tehnoloogiasektor, kuhu panustavad ka Ida-Euroopa riigid,” arutles arvutiteadlane.
Siin on oluline ära märkida, et seda kõike tegi mitte Trump, kellelt konkurentide nõrgendamist võikski oodata, vaid Bideni administratsioon, kes „pani paugu ära“ enne lahkumist. Kas selleks, et uuele presidendile mistahes takistusi teele veeretada? Või on siin muud põhjused?
Trumpi peale loodetakse – kui presidendiametisse astuv Donald Trump piiranguid ei eemalda, tuleks Raigi hinnangul kiiresti tegutseda ja vaadata USA asemel näiteks rohkem Taiwani suunas. Raik siiski usub, et Trump seda Bideni otsust ei aktsepteeri.
Tartu Ülikooli arvutiteadlase ja teaduste akadeemia asepresidendi Jaak Vilo hinnangul tuleb kindlasti vältida NATO-siseste ebausaldusväärsemate riikide nimekirja teket, Eesti ei ole selleks põhjust andnud. “Poliitiliselt ei tohiks sellist kaheks jagamist lubada. Oleme ühes NATO-s, ühtses Euroopa Liidu majandusruumis ja meie väärtused peavad olema joondatud teiste samadesse ühendustesse kuuluvate riikidega,” toonitas professor.
Taas: otsus tuli Bideni administratsioonilt. Miks ja kuidas sattus Eesti vasakpoolse demokraatide võimupoliitika silmis „ebausaldusväärsete“ sekka? Järsku aitab selgusele jõuda veel üks ERR-i uudis: „Erastatud Operail veab taas Venemaale jõudvat kaupa.“ Eestis jätkub sanktsioonide murdmine ja võib-olla kardavad ameeriklased, et Operail veab Koidula piiripunkti ka mõned kastid kiipidega?
„Kui minister Tsahkna ütles, et see eksitus tuleks kiiremas korras parandada, siis see peakski olema Euroopa Liidu ühine seisukoht. Siin tuleb mõista, et löök tabab ka Lääne-Euroopat, sest bloki areng nõrgeneb tervikuna,” toonitas arvutiteadlane Raik.
Välisminister Tsahkna on suurim oht Eesti julgeolekule – ta on sekkunud teiste riikide siseasjadesse (Gruusia), arendanud suhteid araabiamaadega, kes peavad tihedaid suhteid Kremliga (Araabia Ühendemiraadid, Saudi Araabia) ja on konkureeriva majandusühenduse BRICS liikmed ning ilmselt on Tsahkna tegevus ka Bideni administratsiooni silmis „kahtlaseks“ osutunud, seda koos Kaja Kallase Vene-äridega. Tõenäoliselt kardetakse kiipide Eestist Itta imbumist.
Trumpi ajal Eesti liberaalidel mingeid suhete paranemisi USA-ga ei tule, sest Reformierakonna valitsused on näidanud uue presidendi vastu selget ebasõbralikkust üles – peale Martin Helme ei kutsutud siit kedagi isegi mitte Trumpi ametisse astumise tseremooniale. Seega võib eeldada, et „tänu“ Kaja Kallase, Kristen Michali ja Margus Tsahkna poliitilistele eelistustele jääb ka maailmavõimsama riigi kiibipoliitika edaspidi Eestile kättesaamatuks.
Uued Uudised