Meedia ja sotsiaalmeedia on täis inimeste ahastamist meeletute elektriarvete üle, kuid see pole ju esimene kord Reformierakonna valitsedes, sama juhtus ka Andrus Ansipi ajal. Seesama Ansip, kes lubas riigi viie rikkaima sekka viia, viis ta Soome ja vaesusesse.
Üsna pea saab kakskümmend aastat majandussurutisest, mida tunti ka masu nime all ja ka siis oli võimul Reformierakond, tollal aga olid meeletult suured küttearved. Kuna inimesed jäid tööta ja sissetulekuta, läksid kümned tuhanded inimesed Soome tööle. Võib öelda, et tollased meeletud küttearved maksti ära Soomes teenitud rahaga – ilma põhjanaabrite tööturuta oleks Eesti ühiskond tollal kokku kukkunud.
Soomlased kirjutavad veel tänagi uhkusega, kuidas nemad päästsid hõimurahva, kelle Andrus Ansipi valitsus hülgas, nad andsid tööd ja sissetuleku, millega kümned tuhanded Eestimaal ära elatud said. Kui palju aga tõi see muret, kui pereisad ja sageli ka -emad võõrsil rabelesid, lapsed aga kodumaal ootasid. See oli traagiline aeg. Paljud jäidki võõrsile…
Eesti rahvas aga unustas selle poliitoravate mikrogenotsiidi oma rahva kallal ruttu, juba pea hõiskas Taavi Rõivas, et riiki on vaja vaid peenhäälestada ning siis tuli Kaja Kallas, kes teatas, et saite küll odavat elektrit nautida, nüüd anname teid NordPooli kätte. Ja nüüd löövad elektrihinnad olümpiarekordeid, aga Soomet, kust raha tuua, enam pole, ta isegi kriisis.
Reformierakond jätkab laastamistööd, mängib sõjaohuga, jätkab kliimahüsteeriaga, on muutunud omasooiharaks ja on demokraatia ära nullinud. Kahesajaline Marek Reinaas, reformar Mario Kadastik ja veel paljud kuldlusikat suus hoidjad aga irvitavad meedias avalikult rahva üle, kes vaikides ülbureid talub.
Üks lohutav moment siiski on – türannid pole mitte kunagi lõpuni võimule jäänud ja igal liberaalsel riigil on oma Nürnberg ootamas.
Uued Uudised