“Reformisots” Vootele Päi muudab põhimõtteid vastavalt vajadustele

Alles hiljuti kirjutas traditsionalist Varro Vooglaid sellest, kuidas Eesti 200 juht ja välisminister Margus Tsahkna muutus väidetava konservatiivse erakonna juhist üleöö liberaalglobalistiks. Huvitav on jälgida ka reformisots Vootele Päi muutumist.

Mees, kes kirjutab enda kohta “siseministri nõunik, kommunikatsiooniekspert, rahvusvaheliste suhete asjatundja, eurooplane”, võtab nüüd sõna ja kirjutab Postimehes: “Organiseeritud kuritegevus on teinud migrantidest Euroopas miljardiäri” ehk “Eestil tuleb anda jõuline sõnum Euroopa idapiiri turvalisuse tagamise vajalikkusest. Julgeolekuolukord tervel Euroopa idapiiril on tõsine. Ma ei pea siin silmas konkreetselt sõjalist ohtu vaid igapäevast piiriturvalisust ning hübriidohte – nagu näiteks ränderünded, millega idanaabri eriteenistused proovivad meie piire testida ning mida on tunda saanud nii Soome, Poola, Läti kui ka Leedu.

Piiritara ja muu piiritaristu välja ehitamine, selle kaasaegse tehnoloogiaga varustamine ning tulevikus ka näiteks droonide eest kaitsva õhumüüri loomine ei saa olla tegelikult ainult üksikute Euroopa idapiiri liikmesriikide mure ja vastutus. See on kogu Euroopa siseturvalisuse küsimus.”

2015. aasta 18. mail kirjutas tollane reformierakondlane Vootele Päi hoopis nii: “Minu suur hirm on see, et sõjapõgenike vastuvõtmise kontekstis teeb Eesti endast ärahellitatud oiviku. /…/ Ootame, et kõik oleks tingimusteta meie poolel, samas on lõpmatult vabandusi ja ettekäändeid oma (kitsarinnaliste) hirmude õigustamiseks. /…/ Nüüd leiab parlamendisaadik Madison, et “me ei pea kandma kahjusid selle tõttu, et mõni Lõuna-Euroopa riik ei suuda enda piiri valvata”. Siin piisaks vaid “lõuna” asendada “ida”-ga ja Madison Le Pen’iga ja võimegi ühtse Euroopa idee tervikuna korstnasse kirjutada. /…/ Sestap peaksimegi arutlema selle üle, kuidas põgenikke tõhusalt ühiskonda integreerida nii et nad poleks pelgalt “kuluartikkel”, vaid tooksid lisandväärtust meie kultuuri- ja majandusruumi. /…/ Küsimusele arukalt lähenedes võivad põgenikud olla hoopis need, kes toovad ka meie väikelinnadesse uut hingamist ja mõtteviisi. /…/ Solidaarsus on põhimõte ja põhimõte ei saa olla valikuline. Veel parem kui Eesti ja eestlased oleks solidaarsed kvoodivabalt. /…/ Põgenike lubamine Eestisse ei peaks olema kas-küsimus vaid kuidas-küsimus.”

Ehk siis see, millest kirjutab Vootele Päi nüüd ehk “ränderünded” sai teoks ainult seetõttu, et üheksa aastat tagasi tahtis sama mees, et “põgenikud tooksid lisandväärtust meie kultuuri- ja majandusruumi” – sellest saigi inimkaubandus alguse.

EKRE eurosaadik Jaak Madison on kirjeldanud seda, kuidas enne eurovalimisi on kõik liberaalid ja vasakpoolsed, kes siiani oli massimigratsiooni pooldajad ja kliimahüsteerikud, nende küsimustes taganema hakanud, sest kardavad konservatiivide võitu ning üritavad seetõttu nende jutupunkte üle võttes valijaid enda taha meelitada. Et pärast valimisi endise poliitikaga jätkata.

Vootele Päi kirjutas tollal veel: “Muuseas, Kremli fašismi-propaganda taustal ei teeks üldse paha kui saaksime end näidata avatud ja tolerantse riigina.” Ja nüüd on just sotsid need, kes ei taha, et presidendivalimistel Putinit toetavatelt Vene kodanikelt võetakse ära õigus valida Eestis kohalikke volikogusid.

2015. aastal karjusid Päi-sugused, et Euroopas ei tohtivat müüre püstitada, vaid tulevat need lõhkuda. Nüüd on ta vaikselt piiritara-usku. Kauaks? Sots on alati tuulelipp.

Uued Uudised