Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Registripõhise rahvaloenduse efektiivsus jääb endiselt küsimärgi alla – kuigi statistikaamet kaitseb seda, peetakse kombineeritud varianti tõhusamaks

-
03.12.2019
Tuhat korda tuhat püsijat saavad registripõhiselt küll kirja, aga rändeprotsessid jäävad paljuski varju. Pilt on illustratiivne.
© Scanpix

Plaanitava rahvaloenduse läbiviimine kütab taas kirgi, kusjuures registripõhist loendamist kritiseerivad paljude valdkondade inimesed.

35 sotsiaal-, humanitaar- ja terviseteadlast kirjutasid avaliku märgukirja, milles seavad kahtluse alla statistikaameti soovi korraldada 2021. aasta rahvaloendus vaid registripõhiselt. Amet lükkas need väited tagasi.

Teadlaste hinnangul ei võimalda selline meetod täita rahvaloenduse peaeesmärki – anda täpne ja usaldusväärne ülevaade rahvastiku hetkeseisust. Pöördumisele allakirjutanud peavad küll registripõhise andmekorralduse arendamist Eesti jaoks strateegiliselt õigeks teeks, kuid arvestades registrite praegust ebatäpsust, tuleks 2021. aasta rahvaloendus korraldada kombineeritud meetodil.

Detsembris otsustatakse, kas 2021. aastal toimuv rahvaloendus tuleb ainult registripõhine või lisandub inimeste küsitlemine, nagu varem on olnud. Vaid registripõhist loendust on kritiseerinud mitmed asutused ning rahandusminister Martin Helme kinnitusel on riigieelarvest raha eraldatud kombineeritud loenduse jaoks.

Täielikult registripõhist rahvaloendust on kritiseerinud nii Tervise Arengu Instituut (TAI) kui ka Eesti Keele Instituut (EKI), vahendas “Aktuaalne kaamera” 29. oktoobril.

Keeleteadlased saatsid ühispöördumise rahandusministrile. Selles sooviti, et statistikaamet kasutaks kombineeritud loendusmeetodit, sest ainult registrite baasil tehtav rahvaloendus ei kata nende hinnangul keeleteadlaste, riigi ja ühiskonna vajadusi keeleandmete kogumisel. Rahvastikuregistris on küll märge emakeele kohta, kuid vaja on andmeid ka riigikeele oskusest ja omandamisest eri vanuserühmades, võõrkeelte oskuse ja murdekeelte kasutamise kohta.

“See on riigi ressurss ja riigile ja ühiskonnale väga vajalik, milliseid keeli on vaja õpetada ja kuidas keeli üldse õpetada,” selgitas EKI murdeuurija Jüri Viikberg. Tema sõnul annab rahvaloenduse andmete võrdlemine võimaluse analüüsida keeleoskuse muutumist.

Registripõhise loendamise miinuseks peetakse ka seda, et see jätab rohkem varju migratsiooni tausta – registrid on selles osas vägagi tõekauged, sest sisseränne on suuresti seadustest mööda käiv.