Relvad Vene kodanike käes: kas peame seda ohuks või arutleme “juhtumipõhiselt”?

Alati kui miski puudutab siinset venekeelset kogukonda või Venemaad, tõmbub Keskerakond mingisse kaitseasendisse, nagu see oli näiteks Deniss Metsavase juhtumi puhul, mille järel nõudis EKRE sovjetliku taustaga inimeste riigiametisse määramisel täiendavat kontrolli. See asend on keskparteis nüüdki, mil jutuks on relvad Vene kodanike käes.

Riigikogu fraktsioonide esindajad on küsimuses, kas Eestis elavate Vene kodanike relvaload tuleks peatada, eri meelt. Siseminister Kristian Jaani (KE) sõnul tuleks nendest lähtuvatele võimalikele julgeolekuohtudele läheneda juhtumipõhiselt, kirjutab ERR.

Relvaomanike liit on teinud ettepaneku, et Eestis tuleks viivitamatult peatada siin elavate Vene kodanike relvaload.

“Relvaseadus kodakondsusepõhist relvaloa väljastamisest või pikendamisest keeldumist ette ei näe ja selleks ei ole ka kunagi vajadust olnud. Juba 2018. aastal täiendati relvaseadust sätetega, mis välistavad relvaloa väljastamise või olemasoleva relvaloa kehtetuks tunnistamise isikute suhtes, kellest võib nähtuda põhjendatud kahtlus meie riigi julgeolekule või turvalisusele,” kommenteeris Jaani.

Jaani tõi välja, et 11. märtsi seisuga on teenistus- ja tsiviilrelvade registri andmetel Eestis üle 25 000 relvaloaga isiku, kellest Vene kodakondsusega on 627 isikut.

Seega siis on keskerakondlikul ministril arvamus, et relvaluba võtakse ära juhtumipõhiselt ehk siis, kui on selge, et isik on Eesti riigi vastane. Üldjuhul aga oskavad inimesed, kes tõsiselt midagi plaanivad, seda varjata.

See pole normaalne, kui võõrriigi kodanikel on kodus relvad, eriti kui just selliste inimeste taustal algas Krimmi annektsioon, mäss Ida-Ukrainas ja nüüdne Ukraina sõda. Olukord ei ole tavaline ja rahuaegne, mil asja saab käsitleda “juhtumipõhiselt” – julgeolekuline situatsioon lausa karjub näkku, et need relvad, millest kirjutab Õhtuleht “VIIES KOLONN? Eestis elab Venemaa kodanikke, kel on relvaluba, kodus terve arsenal ning kuni 5000 padrunit! „See on meile kõigest sportlik hobi!“” võidaks soodsatel tingimustel Eesti riigi vastu pöörata.

“Juhtumipõhisus” saab olla õigustatud rahuajal, mitte aga tingimustes, kus Putin, kellele andis oma hääle ka enamik siinseid Vene kodanikke, on läinud kogu demokraatliku maailma vastu. Vene kodakondsetelt relvade ärakorjamine ei tähenda rünnakut siinse vene kogukonna vastu, sest see oleks kodaniku-, mitte rahvuspõhine. Võimuerakonnad aga ei taha Eesti kaitsmist tõsiselt võtta, sest vähemalt ERR-i loo järgi lähtub ka Reformierakond Keskerakonna loogikast.

Meie omad kaitseväelased ja kaitseliitlased on need, kelle suunas need relvad, mida võib näha Õhtulehe loo juures, ohtlikel aegadel pööratakse. Siis on hilja sündmusi “juhtumipõhiselt” vaadelda.

UU