19.10.2022
EKRE Riigikogu saadik Rene Kokk.
Teisipäeval toimus Riigikogus elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine, kus EKRE saadik Rene Kokk nõudis kõrgete energiahindade all ägavate Eesti ettevõtete kohest aitamist.
“Tahan sõnavõtu alguses tunnustada Eesti taristuehitajate liitu, kes täna siin Toompea lossi ees käis ja enda muredele tähelepanu juhtis. Sellepärast et taristu rahastuse vähendamine on täiesti üle mõistuse. Igasugused analüüsid selle kohta puuduvad, mis see meile kaasa toob ja kui kallilt me teetaristut ehitama hakkame, kui ühel päeval jälle raha leitakse. Sellele vastuseid ei ole.
Tuleme nüüd selle tänase eelnõu juurde ja vaatame natukene siis, mida siin meie ümber tehtud on. Me räägime siin universaalteenusest osadele ettevõtetele. Vaatame, mida näiteks poolakad teinud on. Poolakad on juba 2021. aasta lõpus vastu võtnud resolutsiooni, millega kutsuvad Euroopa Liitu üles peatama heitmekvoodikaubandus või reformima seda. Mulle teadaolevalt Eesti sellist ettepanekut teinud ei ole. Meie istume rahulikult edasi. Poolakad on teinud nüüd värskema ettepaneku, et CO2-kvoodi hind külmutada praegu 30 euroni tonni juurde. Mida meie valitsus teinud on? Mulle teadaolevalt küll mitte midagi.
Siin on Reformierakonna poolt korduvalt toodud välja seda ühte 2020. aasta kirja, mille tolleaegne rahandusminister Martin Helme saatis minule kui keskkonnaministrile. Väga südikalt räägitakse, kuidas ma siis vastasin, et see ei ole võimalik ja peame välja astuma Euroopa Liidust. Esiteks tuletan meelde, et pärast seda on läinud mitu aastat mööda ja olukord Euroopas on täiesti muutunud. Siin ei ole naljakat midagi. Oleks väga hea, kui te neid muid EKRE ettepanekuid sama südikalt kaitseksime, mis me siis tegime.
Vaatame siis seda, mida vahepeal Saksamaa teinud on. Üks väga oluline riik Euroopa Liidus. Saksamaa on öelnud, et valitsus maksab 30 miljardit suurusjärgus ettevõtetele kinni süsinikutasu. Euroopa Komisjon teatas hiljuti, et Euroopa Liidu riigiabi reeglite raames saab heakskiidu Saksamaa, et kinni maksta osaliselt elektrimahukate ettevõtete süsinikuheitme kulu. Eesti seda teha ei saa, Eesti elab mingisuguses muus regulatsioonis, siin see ei toimi, ei ole võimalik. Euroopa Komisjoni konkurentsivolinik on öelnud, et toetusmeetmed peaks välistama Saksa ettevõtete ümberpaiknemise riikidesse, kus on leebemad keskkonnanõuded. Ja seda süsinikuheite kompenseerimist plaanitakse teha Saksamaal aastatel 2021–2030.
Minu küsimusele komisjonis majandusministeeriumi ametnikule, et mida Eesti on selleks teinud, siis Eesti ei ole midagi teinud. Eesti ei ole küsinud võimalikku erisust. Me ei ole teinud mitte ühtegi ettepanekut selleks. Ja majanduskomisjoni esimees ütleb, et ma ajan siin rumalat juttu. Aga Saksamaal ometi saab, Saksamaal mõeldakse selle peale, et neid asju teha. Eks see on ikka nii, et kuidas seda tõde parasjagu lasta paista. Nii need asjad on.
Nüüd vaatame neid EKRE ettepanekuid. Komisjoni esimees ettekandes ütles, et jäi kuidagi segaseks selle 5 miljoni megavati aastas elektritarbimise ettepaneku sisu. Segaseks ei jäänud siin midagi. See oli väga selgelt ära öeldud, et see 5 miljonit megavatti aastane elektritarbimine, kogutarbimine, ongi pandud selle mõttega, et kõik Eesti ettevõtted sinna alla läheksid. Ehk ettepanek nägi ette, et universaalteenus äritarbijatele, mikro-, väikeettevõtetele ja keskmise suurusega ettevõtetele, mittetulundusühingutele, sihtasutustele, füüsilisest isikust ettevõtjatele, kelle aasta kogutarbimine ei ületa 5 miljonit megavatti. See ettepanek oli tehtud just nimelt selle mõttega, et see kõigile rakenduks. Ja siin ei ole segast mitte midagi, see on väga hästi aru saada, miks see number seal on.
Teine EKRE ettepanek oli CO2-komponendi väljavõtmiseks. Minu küsimusele, kas me oleme vähemalt huvi tundnud Euroopa Liidu suunal, mismoodi seda võimalik teha oleks või millised lahendused on, siis oli vastus selline, et ei, regulatsioon seda ei luba ja me täiendavalt seda uurinud ei ole. Kui ma vaatan seda, mida sakslased teevad, siis sakslastel on ilmselt mingi muu regulatsioon. Sakslased panevad sinna 30 miljardit, sellesama asja jaoks, millest me praegu räägime siin.
Nii et me peaksime ikka katsuma mõelda just nimelt selles suunas, kuidas oleks võimalik oma ettevõtjaid aidata. Sest päeva lõpuks ei ole see ju mingi lahendus, et meie ettevõtted lähevad kinni. Nädalavahetusel rääkisin ühe mööblitööstuse ettevõtjaga, kes ütles, et tema parasjagu ei mahu selle alla, mis praegu ülempiir ees on, ja tema seda ei saa, ta on andnud juba kätte mitmekümnele inimesele oma koondamisteatised. Ja nii see asi läheb. Samamoodi muud energiakandjad. Eesti veoettevõtjad põhimõtteliselt täna turule ei pääse enam, sellepärast et selle hinnaga ei ole neil võimalik edasi olla, kuna siin naabrid on vähendanud, kes käibemaksu, kes toonud aktsiisid Euroopa Liidu madalamale tasemele. Siin tuleb nagu vaadata selgelt, et see on nagu pikaajaline asi, mitte ühe hetke peale.
Ja muidugi küsimusele ka vastus, miks on see 1 gigavatt aastas praegu seal eelnõus sees. Selle peale ametnike vastus oli pidevalt, et see on poliitiline kokkulepe, et sellepärast ei saa seda muuta, ei saa suuremaks teha, ei saa teisi juurde panna. Nii et lihtsalt teadmine siis teistele, kes meid vaatavad, et jah, see 1 gigavatt aastas ongi poliitiline kokkulepe. Nii et kui oleks kokkulepe mõne muu numbri peale, siis seda on võimalik teha. Täna on see selline.
Kui me oma ettevõtlust toetama ei hakka, siis juhtub see, et meie ärid ostavad ülesse meie naaberriikide suurettevõtted, keda aidatakse riigi poolt, meie inimesed kaotavad töö ja see, mis ühel päeval juhtub, on kordades-kordades suurem kollaps ja kokkukukkumine kui see, et täna pingutada tõesti selle nimel ja vajadusel ka leida laenuraha selleks, et aidata ettevõtlus ja inimesed sellest raskest olukorrast praegu läbi. Selle nimel tuleb pingutada.”
Allikas: stenogrammid