16.07.2024
Stopp automaksule – Rene Kokk
Automaks on üks väike samm kogu selles ahelas, kus meie inimestele vajalikud teenused muutuvad veel rohkem kättesaamatuks. Juba aastaid ja aastaid on olnud olukord, kus riik on ennast koomale tõmmanud ja liikunud ära järjest tõmbekeskustest kaugemale. Riigi poolt pakutavate teenuste kättesaadavus järjest rohkem lükatakse inimeste kanda ja inimesed peavad oma vahenditega siis seda riigi kokkuhoidu kinni maksma.
Nüüd arutame jälle automaksu üle, mis veel kord paneb just erilise surve alla tegelikult need inimesed, kes elavad väljaspool tõmbekeskusi ja linnasid, sellepärast et kuigi ka Rahandusministeeriumis kõik ametlikud sellest aru ei saa, siis tõsi on see, et maapiirkonnas ei ole transpordivõimaluste kättesaadavus sama hea, kui ta on tõmbekeskustes ja linnades.
Aga mis omamoodi tähelepanu uuesti väärib ja mida täna siin saalis on ka räägitud, on ikkagi asjaolu, et kuidas saab olla niimoodi, et siis, kui Keit Pentus-Rosimannus läks ära Euroopasse ja teatas, et ta läheb rahuliku südamega, kuna rahandusega kõik korras, saab ära minna. Enne eelmisi riigikogu valimisi rahandusminister Annely Akkermann teatas, kuidas riigi rahandusega kõik on korras. Ja pärast valimisi järsku avastatakse, et kõik on väga halvasti, raha ei ole ja kõik on väga hull, et nüüd tuleb hakata igasuguseid makse välja mõtlema. Ja neid makse on juba tõstetud palju erinevaid ja maksutõusud on ka tulemas, neid on täna siin päris palju mainitud.
Kuidas siis on nii, et ühel hetkel avastame, et meil on ühe ministeeriumi rea peal üle 100 miljoni raha, millest keegi mitte midagi ei tea? Kõik on korras, kõik kinnitavad, kui hästi on rahanduses enne valimisi olukord, ja siis avastame, et üle 100 miljoni on raha, millest keegi mitte midagi ei tea? Või see, et me üldse kanname eelmise aasta eelarvest üle 2,2 miljardit ja rohkemgi raha, mis jäi oma õigetesse kohtadesse kulutamata, mida eeldusel, et eelarve tegijad teadsid, kuhu nad raha planeerivad, ju tegelikult ette nägid? Aga fakt on see, et raha jääb üle.
Tõsi, eks on tegevusi, mis kanduvad eelarveaastast teise eelarveaastasse üle. Kindlasti suurel osal sellest rahast põhjendus olemas, miks see nii on. Aga minule tundub küll täna, et meil on riigi rahanduses ikkagi väga suur segadus majas. Ei ole normaalne see, mis täna toimub. Ja seda on ju palju räägitud, et tegelikult eelarvest arusaamine, eelarve lugemine on täna sisuliselt võimatu. Kui sa ei ole osakonnajuhataja tasemel, kes oma allasutuse eelarvet vaatab, siis tõenäoliselt teised, kes ülalpool on, ja Riigikogu liikmed kindlasti ei saagi aru, kuhu üks või teine summa on planeeritud.
Räägitakse kogu aeg sellest, kuidas hädasti on vaja see raha ikka ära korjata. See keskkonnamaks. Ma olen seda siin enne ka öelnud, et keskkonnamaksu mõttes oleks olnud absoluutselt teisi võimalusi, kas või niinimetatud pandimaksutaoline maks, kui oleks tahetud tõesti keskkonnamaksu kehtestada ja tagada seda, et need autod ei jää meil majade kõrval seisma ja nõgesed neist läbi kasvaks.
Aga see ei ole ju eesmärk, sest me teame, kuidas protsess pihta hakkas. Kui algul räägiti circa 120 miljonist, mida automaksuga plaaniti kokku korjata, siis ühel hetkel sai sellest juba 200+ miljonit. Ja siis tuleb uudis, et üle 100 miljoni lihtsalt seisab kusagil ministeeriumi rea peal, millele pole üldse tegevusi taha planeeritud. Selline tegevus jätab väga halva maitse ja tundub, et me tegelikult ei tea, mis seisus meie riigi majandus on. Meil puudub ülevaade sellest, kuidas tegelikult asjad on.
Kokkuvõttes tahan öelda, et minu suur lootus on, et see automaks üldse lõpetab oma kuulsusetu tee siin menetluses ja me ei pea seda üldse edasi arutama. Tegelikult tuleb teha korda riigi rahandus selles osas, et saada kõigepealt üldse aru, kus ja mille jaoks meil üldse vahendid eelarves on ja milleks me seda kasutame.
Rene Kokk, riigikogu liige (EKRE)