15.09.2022
Rene Kokk
Me vahel imestame, miks me ühte või teise olukorda satume. Ja siis otsime süüdlast ega suuda meenutada, miks see nii läinud on.
Mitte kaua aega tagasi arutasime Riigikogus Eesti seisukohti Euroopa Liidus. Enamik riigikogulastest toetasid väga seda mõtet, et Eesti kiidaks heaks Euroopa Liidu ettepaneku, et 2030. aastal lähevad suuremad puiduhakkel katlamajad lisamaksu alla.
Võin üsna kindel olla, et osa selle ettepaneku toetajatest teevad aastal 2030 suuri silmi ja imestavad, et kuidas nüüd nii läinud on – meie oma kodumaine tooraine, meie oma puidust, meie oma raiejäätmetest ja ehituspuidust tehtud hake läheb lisamaksu alla. Kes olid need tohmanid kümme aastat tagasi, kes selle otsuse tegid? Nad istuvad täna Riigikogu saalis.
See on väga oluline aspekt – katsume mõelda ette paar sammu, mitte ainult elada tänases päevas ja vaadata, kuidas on kasulik hüpata, kui keegi ütleb Euroopas, et hüpake.
Praegu on paslik küsida, mismoodi kompenseeritakse küttekulud nendele inimestele ja korteriühistutele, kes on hakanud kütma küttepuu ja pelletiga.
Aastaid tagasi oli suur kampaania, kuidas me kõik rääkisime, et läheme puhtale gaasile, lähme kütteõlidelt üle keskkonnasõbralikele materjalidele nagu puit puiduhake ja pellet. Ja täna me karistame kõiki neid, kes tollel ajal selle sammu tegid, kes läksid üle erinevatelt kütteõlidelt kas hakkepuidu, pelleti või puukütte peale. Täna on jäetud need inimesed lageda taeva alla.
Me aitame praegu neid, kes kütavad gaasi ja elektriga, aga neid inimesi, kes tol ajal selle lükke tegid, et vähem saastada ja olla keskkonnasõbralikumad, me täna hoopis karistame. Ma ei näe seda lahendust, kuidas valitsus hakkab neid toetama. Neid meetmeid ei ole.
Samuti on arusaamatu, miks me ei tee otsust, et me hakkame korrastama või looma uut parimal võimalikul tehnoloogial rajanevat põlevkivienergia plokki. Ei maksa öelda, et olen kuidagi keskkonna vaenlane. Ei ole.
Kui Eestis olid tipphinnad, pandi Rootsis tööle fossiilkütustel töötavad vanad generaatorid, et rahuldada energiavajadust. Täna tuleks anda korraldus: jah, me rajame Eestisse parimal võimalikul kaasaegsel tehnoloogial põhineva põlevkivienergia ploki, mis jääb reservi tollel päeval, kui meil on võimalik saada puhast energiat päikesest, tuulest või hüdroelektrijaamast.
Meil on olemas oma tooraine ehk põlevkivi, mida jagub vähemalt 30 aastaks. Miks me seda ei kasuta? Ma ei saa sellest aru. Oma majapidamises, oma peredes me mõtleme mitu sammu ette. Miks me ostame puud mitu aastat ette? Et meil oleks kuivad puud olemas.
Riigis ei ole ju midagi teistmoodi, ainult peremudel on suurem. Vahepeal ei saa aru, miks me võitleme mõistlike mõtete vastu, seda enam et põlevkivijaam on võimalik jätta reservi ühel päeval. Ja samas, kui häda käes, on võimalik ta tööle panna.
Peaksime rohkem oma otsused rohkem läbi mõtlema, et me ei oleks kinni ainult suunas, kuhu Euroopa suured juhid arvavad, et on õige liikuda. Kui Euroopas on energiakriis ja kuskil siiamaani öeldakse, et olenemata sellest, et me oleme külmas, paneme tuumaelektrijaamad kinni, siis ei ole see jätkusuutlik lahendus. Kui räägitakse, et Euroopa on sõjas, siis tuleb teha otsuseid, et sellest läbi tulla nii, et ettevõtlus ja inimesed võimalikult vähe kannataksid.
Soovin rohkem meile kõigile talupojatarkust ja asjade läbimõtlemist. Ametnikel, kes meile eelnõusid välja töötavad, soovitan mitte olla kinni ainult ühes päevas või soovis olla Euroopas heas nimekirjas. Ei pea kartma rääkida seda, mis võib-olla hetkel kusagil Euroopa Komisjoni istungil moes ei ole. Rohkem julgust, ise otsustamist ja enda rahva eest seismist!
Rene Kokk
Riigikogu liige (EKRE)