Eesti põhiseaduses, nii 1920. kui ka 1992. aasta versioonis, öeldakse, et valimised on ühetaolised. Ülle Madise käe läbi muutusid kunagi täiesti eritaolised, lihtsalt võltsitavad e-valimised ühetaolisteks paberil valimistega. Sõna „ühetaolisus“ tähendus väideti olevat seda, mida ta ei ole. Ühetaolisus väljanägemise mõistes moonutati ühetaolisuseks asjade arvu osas. Et ühetaolisus tähendavat seda, et igal inimesel on valimistel üks hääl. Mis sest, et valimised ise ei ole ühetaolised.
Seda loogikat kasutades on ühetaolised asjad näiteks tomat ja klaver. Üks tomat ja üks klaver on ühetaolised. Või päike ja hernes. Või kurk ja akutrell. Või põld ja lühter. Või traktor ja pliiats. Siit võib edasi minna nii julgeks põhiseaduse tähenduse tõlgendajaks, et pakute pangas 10-eurost ja väidate, et see on 500-ne. Sest kui kumbagi on üks, on nad ühetaolised. Või ühetaoliselt riietumine, kas viigipüksid või bokserid.
Kindlasti ei ole Ülle Madise ohmu, et ta sõnast „ühetaoline“ aru ei saa. E-valimistega on saanud inimestelt varastada need, kes teda täna presidendiks sokutada üritavad.
Miks peaks aga arusaamatu olema see rahvas, keda igapäevaselt lollitatakse ja paljaks varastatakse?
Renee Riisenberg