12.11.2019
Viimasel ajal räägitakse palju valetamisest. Valesid on erinevaid, on hädavaled, pisivaled, naljavaled ja pärisvaled. Osa valesid tehakse teadlikult, osa rumalusest. Aga lõppkokkuvõttes – vale on vale. Siin on värske näide selllest, kuidas üks väike vale meedias võimendatult oma elu elama hakkab ja lumepallina aina kasvab ning lõpuks muutub see vale nii suureks tõeks, et keegi ei mäletagi, mis tegelikult öeldi või juhtus.
Pole ime, et kõige suuremaks valeks peetakse ajalugu. Aga valed hakkavad paisuma ka päris lühikese ajaloo jooksul, isegi mõne tunniga.
Nimelt, pärast eileõhtust kohtumist maaeluminister Mart Järvikuga ütles peaminister Jüri Ratas teda Stenbocki maja ees piiravatele ajakirjanikele, et kohtumine kestis kolmveerand tundi. Tõsi, ta ütles alguses pool, siis lisas parandades kolm… ja sõi sõnalõpu ära. Meedia kajastuses muutus see momentaanselt kolmeks ja pooleks tunniks. See on vale!
Järgmisel päeval levitas Reformierakonna veteranpoliitik Jürgen Ligi Postimehe videointervjuus seda valet veelgi. Ta märkis, et asi pidi ikka väga tõsine olema, kui Ratas kohtus Järvikuga kolm ja pool tundi (Ligi rõhutas veel, et nii ta ise ütles), aga ikkagi vastuseid ei saanud.
Siin võis kogenud poliitik selle vale meelega uuesti lendu lasta, aga võis ka kogemata. Võib-olla jäi lehti uskuma. Vahet pole, nagu öeldud, vale on vale.
Valetamise vastu on üks väike rohi – rääkida alati tõtt, sest siis ei eksi kunagi. Ent selleks on vaja julgust ja arukust.
Aarne Mäe