23.11.2019
47RS191119B423
Postimehe reporter Sander Punamäe sattus eneselegi ootamatult kontorilaua tagant Hongkongi rahutuste keskele ning suurest joovastusest kirjutas arvamuse, kust võis välja lugeda, et ta igatseb tõelist revolutsiooni ka meie tänavatele. Igatahes väga ohtlikult kõlas see varjatud üleskutse Eesti valitsuse vastu üles tõusta.
Kõnesolevas repliigis arutleb Hongkongis paari meetri kauguselt ehtsat Molotovi kokteilipurki näinud Punamäe, kes tavaliselt peab tundide viisi Toompea lossi koridorides igavledes poliitikuid passima, et see, millega siin Eestis tehakse, on köki-möki tõelise actioni kõrval.
Ennäe, välismaale sattunud noorhärra avastas järsku, et Eesti on nagu väike konnatiik suures maailmas! Nii mõjub Eesti juhtiva päevalehe ajakirjanik, kes Hongkongi rahutustele lugu tegema saadeti, justkui väike laps, kes esimest korda koduväravast välja lasti.
Ta on lausa naiivselt õnnelik, et meie päevaprobleemid kaugelt vaadates nii naeruväärsed paistavad.
Bingo! Äkki ta saab nüüd pärast väliskomandeeringut keskenduda tõelistele teemadele, milleks ei ole tähenärimine plaan B teemal, mille üle ta kurdab. Tähelepanu, meediajuhid! Palun saatke rohkem oma lapsajakirjanikke välismaale, et nende silmad avaneksid.
Loomulikult ehitas Sander Punamäe kogu oma loo konstruktsiooni Helme nimele („Hongkonglased on Helme peale kadedad“). No see oli juba natuke hale ja piinlik. „Teismeeas tüdrukud seisavad minu kõrval, Molotovi kokteilid käes, ja jooksevad ennastsalgavalt totalitaarse Hiina keskvõimu vastu võitlusesse. Ja siis kostab mu taskust telefonitilin. Jälle käib kemplus, mida Helme ütles või ei öelnud,“ alustab ta. Edasi pole mõtet tsiteerida.
Antud kirjatükk ja selle ülesehitus osutab üheselt tõigale, et loo autori puhul on tegemist ühega neist alamakstud ja pooliku haridusega ajakirjanikest, kellele Postimehe lahkuma sunnitud peatoimetaja Peeter Helme hiljuti viitas.
UU