02.01.2020
Rooma paavst
Maailm võtab oma hulluses üles uusi tuure. Solvumistega ollakse juba harjutud, vabandamised on järgmine – need käivad asjaga kaasas juba kõige kõrgemal tasemel ja justkui täiesti asjata. Äsja sai teatavaks, et Rooma paavst Frnasiscus oli sunnitud vabandama kannatuse kaotamise pärast. Ent mis siis juhtunud oli?
Sotsiaalmeedias levitataval videol on näha, kuidas Franciscus õhtusel Vatikani Peetri väljakul lapsi tervitab ja usklikke kätleb, kuni üks hullunud naisfänn piirde taga tema käe külge klammerdub ja enam lahti lasta ei taha, tõmmates teda järsult ka enda poole. Paavst sikutab vihaselt ja vabaneb paari laksuga. Seejärel hoiab 83-aastane paavst austajatega distantsi.
Huvitav, mida ta oleks pidanud tegema? Kas ennast pikali tõmmata ja jalge alla tallata laskma? Naise haardes valu kannatama? Aga ei, moodne aeg nõuab vabandamist, sest seda juhtumit käsitleti koheselt naistevastase vägivallaga.
Aasta esimesel missal mõistiski Franciscus igasuguse naistevastase vägivalla hukka ja vabandas oma kannatuse katkemise pärast.
Mõneti meenutas see juhtumit, kui ERR-i naisreporter ründas mikrofoniga Toompea lossi koridoris äsja umbusaldada püütud siseminister Mart Helmet, kes ajakirjaniku mikrofoni hoidva käe galantselt kaabuga eemale tõrjus. Seegi liigutus ei mahtunud mõnele lumehelbekesele pähe. Liiga julm, eriti arvestades tõika, et mikrofoniga surus end peale naisterahvas.
Endine maaeluminister Mart Järvik jäi tema tagandamisprotsessi käigus Stenbocki majast väljudes samuti ajakirjanike ebaviisaka rünnaku alla, reporterite seas oli nii mehi kui ka naisi ja Järvikul õnnestus autosse põgeneda ilma üleliigset liigutust tegemata. Ainult kaabu oli viltu. Oleks ta seda kohendama hakanud, oleks ka siis tõlgendamist oi kui palju.
Juba kostub nurinat, et ka Eesti juubeliaastaks valminud mängufilm “Tõde ja õigus”, mis toetub Anton Hansen Tammsaare poolt kirja pandud eestlaste tüvitekstile, kajastab samuti liigselt naistevastast vägivalda, kuna peastegelane Andres Paas ei käitu oma naistega just üleliia hellalt ning sunnib neid rasket tööd tegema, lausa peksab rihmaga ja ühte neist käsib suisa rasedana tarre üle sigade tõkkeks pandud kõrge paku komberdama.
Nüüd on küsimus selles, kes peaks nende stseenide pärast vabandama, kas Anton Hansen Tammsaare (postuumselt), ETV juhtkond, et sellist filmi kärpimata aasta esimesel päeval näitas, filmiakadeemia žürii, et selle filmi Oscari auhinna esimesest sõelast läbi lasi või linateose lavastaja Tanel Toom? Üks on kindel, vabandada tuleb kohe kindlasti!