Prantsuse uus president Emmanuel Macron, kes täna 14. mail ametisse vannutatakse on kahjuks väga halb valik neile Euroopa riikidele, kes hindavad kõrgelt oma riikide vabadust ja suveräänsust.
Juba esmaspäeval, päev pärast ametivande andmist, sõidab vastne Prantsusmaa president Berliini, kus kohtub Saksa liidukantsleri Angela Merkeliga. Macroni ja Merkeli läbirääkimiste üheks peateemaks peaks kujunema EL-i tugevdamine. Macron on muu hulgas rääkinud soovist luua tervet eurotsooni valitsev parlament ja ühine eelarve.
Föderaalse ja tugeva Brüsseli keskvõimu pooldajad ei varjagi oma rõõmu järjekordse investeerimispankuri võidu üle, kes sai teises voorus jagu rahvuslik-patriootlike jõudude kandidaadist Marine Le Penist.
Endine sotsialistist president Hollande, kes tegelikult ise pani aluse Macroni poliitilisele karjäärile, tuues ta investeerimispangandusest oma nõunikuks ja seejärel majandusministriks, ütles neljapäeval: “Ma ei anna võimu üle poliitilisele oponendile, see on kaugelt lihtsam!”
Eesti liberaalsed europoliitikud ja neid läbi peavoolumeedia mõjutuste uskuvad tavalised inimesed, kes on paraku jätkuvalt Euroopa Liidust vaimustuses, ei mõista kahjuks traagilisi muudatusi, mis meid kõiki peagi ees ootavad. Euroopa edasine föderaliseerumine tähendab tegelikult, et kõik tähtsamad otsused võetakse edaspidi vastu ainult Brüsselis. Eesti riik, parlament ja valitsus aga muutuvad koos sellega nn tuumikeuroopa ripatsiks, kelle majandus tegelikult laostub ja elanikkond riigist lahkub. Arusaamatuks jääb aga see, kellele on seniste Balti riikide ääremaastumise ja allakäigu protsesside jätkumisel mõeldud grandioosne Rail Baltic? Kas meie riikide ja rahvaste varemetele plaanitakse rajada mingit uut moodustist, mida siis planeeritav raudteeharu teenindama hakkab?
Halbade lisadena toob suveräänsuse kadu kaasa mõistagi multikulturistliku ideoloogia edasise vohamise, laialdase immigratsiooni kolmandatest riikidest, rääkimata muudest “moodsatest veidrustest” nagu sooneutraalus ja homoabielud.
FOTO: Reuters/Scanpix