31.01.2018
Viru vangla
Täna mõistis Pärnu maakohus 28-aastase Andrese süüdi lapse seksuaalsusele ahvatlemises ja lapseealisega suguühtesse astumises ning karistas teda lühimenetluse korras ühe aasta ja kaheksa kuu pikkuse vangistusega. Kuna mehel oli ka varasema süüteo eest osa karistusest kandmata, tuleb tal kokku trellide taga veeta kaks aastat ja kaheksa kuud.
Süüdistuse järgi ahvatles Andres 13-aastast tüdrukut seksuaalselt, kui astus 2016. aasta detsembris oma kodu saunaruumis lapse nähes suguühtesse 15-aastase neiuga. Veel samal päeval seksis mees ka sama 13-aastase tüdrukuga, kusjuures mees oli teadlik sellest, et laps on alles 13-aastane. Antud tegu kordus ka järgmisel kuul.
Tänane kohtuotsus tuletab taas meelde, et riik kohtleb pedofiile siidkinnastes. Pedofiili ohvriks langemine tekitab lastele trauma kogu eluks, kurjategija aga pääseb mõne aastaga või trellide taga „eeskujulikku käitumist“ üles näidates veelgi vähemaga.
Justiitsministeeriumi statistika kohaselt oli 2017. aasta kõikidest seksuaalkuritegudest 89% suunatud alaealiste vastu. Sedavõrd suur protsent on märk sellest, et seadused on liiga leebed ega suuda alaealisi jahtivaid perverte ohjeldada.
Mida probleemi lahendamiseks teha? Lihtsaid lahendusi ei ole, aga Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon on esitanud riigikogule seaduseelnõu, mis tahab karmistada karistusi alaealiste vastu suunatud seksuaalkuritegude eest. Seaduseelnõu järgi oleks alla 16-aastase seksuaalse ahvatlemise eest ette nähtud rahaline karistus või kuni kümneaastane vanglakaristus ning korduva sarnase kuriteo eest kuni viisteistkümneaastane vangistus. Kui 18-aastane astub suguühtesse noorema kui 14-aastasega või vanem kui 21-aastase isik noorema kui 16-aastasega, siis oleks karistus kuni viis aastat vangistust. Eelnõu esitaja Jaak Madison on selgitanud, et seadusemuudatuse eesmärk on vähendada vanemaealiste täiskasvanute haiglast huvi teismeliste vastu.
Tõsi, riigikohtu esimesed reaktsioonid EKRE seaduseelnõule võimaldavad ennustada, et alaealiste kaitse ei ole riigi prioriteet ning probleemile vaadatakse läbi sõrmede. Eestit juhivad liberaalsed erakonnad ning kogu riigiaparaadis valitseb kõike salliv mentaliteet. Heaks näiteks on siin riigikohtu kriitika, et „EKRE pakutud karistusmäärad on vaat et drakoonilised ja toetust ei vääri“.
Siiski ei tee seaduseid riigikohus, vaid riigikogu. EKRE seaduseelnõu peaks riigikogu suurde saali jõudma järgmise kuu aja jooksul. Siis näeme, millised erakonnad võtavad pedofiilide ohjeldamist tõsiselt ja kes kutsuvad üles „mõistmisele“ ja „sallivusele“.
UU
Foto: Tairo Lutter/Postimees
LOE LISAKS
Jaak Madison: Kas riik annab pedofiiliale heakskiidu?
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond taotleb pedofiilidele karmimaid karistusi