Reedel, 30. oktoobril üritas Poolas Euroopa Liitu toetav peaminister Tusk korraldada riigipööret konstitutsioonikohtu vastu, seades sellega kahtluse alla Poola põhiseadusliku korra. Tema õigustus oli, et ta “ei luba parempoolsetel Poolat Euroopa Liidust välja juhtida”. Kas järjekordne Euroopa Liidu korraldatud riigipööre?
Kui kuulata EL-i juhtkonda, keda pole kunagi demokraatlikult valitud, siis EL on Lääne vabaduse, kultuuri ja majanduse kulminatsioon. Ennekõike sellel nende endi hinnangu kohaselt alternatiivi pole. Poolakad on just ise kogenud, mida see tähendab.
EL-i-meelne peaminister Tusk kasutas parempoolse presidendi Karol Nawrocki välisreisi, et kuulutada vihatud ja EL-i suhtes skeptilise PiS-i varasema valitsuse konstitutsioonikohtu juhtkond ametist tagandatuks. Ta kasutas kohtunikku, keda president polnud ametisse vannutanud, ja saatis politsei konstitutsioonikohtusse ebaseadusliku vallandamise jõustamiseks ja endise juhtkonna kohtusse sisenemise takistamiseks. Politseil olid kaasas püstolkuulipildujad. Riigipöörde-laadsemat ja vägivaldsemat lähenemist on raske ette kujutada.
Tusk ei osanud ette näha, et president käsib lennukil õhus ümber pöörata, kasutab ihukaitsjaid konstitutsioonikohtusse pääsemiseks ja mõistab riigipöördekatse teravalt hukka.
Tusk taganes ka oma selgituses riigipöördekatse kohta. Kuigi ta algselt avaldas tegeliku põhjuse – „Ma ei luba parempoolsetel meid Euroopa Liidust välja viia. Sellest see mäng täna räägibki“ –, pakub ta nüüd vaid klišeesid „õigusriigi taastamise“ kohta. Lõpuks viitas ta isegi ülimale kaabakale, keda EL-is alati süüdistatakse, kui EL ja selle poliitikud eksivad: venelastele. Putin on kuidagi süüdi selles, et Tusk pidi riigipöörde korraldama.
Tusk (arvatavasti Ursula von der Leyeni teadmisel ja heakskiidul?) mängis kõvasti hasartmänge, et parempoolse juhtimise all olev Poola EL-ist ei lahkuks ega saakski lahkuda. Ilmselt tema ja von der Leyen tegid valearvestusi ja alahindasid rahva, kohtunike ja presidendi vastupanu.
On aeg pöörata tähelepanu EL-ile, mis on vaieldamatult nende sündmuste liikumapanev jõud.
Sloveenia endine peaminister Janez Jansa kirjutas X-is 31. oktoobril : „Kui me otsustasime EL-iga liituda, ei osanud keegi ette kujutada, et üheski selle liikmesriigis või isegi liidus tervikuna on võimalik ilma tagajärgedeta:
1. tühistada presidendivalimised (Rumeenia);
2. kaotada riiklik raadio uudisteprogramm (Ungari);
3. kaevata politsei konstitutsioonikohtusse (Poola);
4.vangistada küsitlustes juhtiva partei juht kolm nädalat enne valimisi (Sloveenia);
5. okupeerida riiklik raadiojaam politseiga ja vahetada juhtkond välja (Poola);
6. lõpetada riikliku raadio juhtkonna volitused ja viia läbi töötajate puhastus (Sloveenia);
7. vangistada eelmise valitsuse liikmed ilma kaitsevõimaluseta (Ungari);
8. anda kiirendatud korras kodakondsus peaaegu miljonile illegaalsele migrandile (Hispaania);
9. sulgeda uus tuumaelektrijaam ja ehitada gaasijuhe Venemaale (Saksamaa);
10. Maksustada süsinikupõhiseid energiaallikaid, samal ajal sulgedes tuumaelektrijaamu ja viies tööstuse üle madalate keskkonnastandarditega riikidesse – planeedi päästmise ettekäändel.
On tekkinud EL, mis peab päästma…“ iseennast iseenda eest.”
Jansa unustas muuhulgas mainida Prantsusmaal küsitlustes juhtiva Marine Le Peni hukkamõistu ja AfD tagakiusamist Saksamaal. Neil kõigil on ühine kriitiline hoiak ELi ja selle eesmärkide suhtes. Kõik, kes ei poolda ebaseaduslikku massirännet, sõda Venemaa vastu või majanduse hävitamist CO2 heitkoguste nimel, vaigistatakse. Kuna enamik Euroopa kodanikke on oma riikide islamiseerimise või CO2 kvootidega pealesurutud allutamise vastu, tähendab see, et rahvas tuleb vaigistada. Ja samamoodi tuleb vaigistada poliitikud, kes esindavad rahva tahet.
Nagu endine Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker ootamatu avameelsusega ütles (tal oli alkoholiprobleem): „Me otsustame midagi, paneme selle avalikuks ja ootame natuke, et näha, mis juhtub. Kui suurt pahameelt või ülestõuse ei teki, sest enamik inimesi ei saa isegi aru, mis on otsustatud, siis jätkame – samm-sammult, kuni tagasiteed enam pole.“
EL on instrument, mida kasutatakse rahvusvaheliste eliitide tahte pealesurumiseks rahva tahte vastu. See on rahvaste vangla, mis on loodud selleks, et muuta rahval võimatuks oma saatust mõjutada.
Sest EL-is ei ole seaduste kehtestaja mitte parlament; õigus esitada seadusi on ainuisikuliselt Euroopa Komisjonil, keda pole kunagi ükski kodanik valinud. Ja siis otsustab komisjon sisepõlemismootorite keelustamise, kliimaeesmärkide ja majandussanktsioonide üle. Või jagab see sadu miljardeid eurosid maksumaksja raha farmaatsia-, kliima- ja relvamaffiale. Või Ukraina režiimile. Muidugi täiesti ilma tagasimakseteta. Isegi varjupaigataotlejate sissevoolu puhul pöörduvad meie valitsused alati EL-i poole, kui nad tahavad oma tegevusetust ja piiride lahti hoidmist õigustada.
Olen kaua uskunud, et EL-i ei saa reformida ja see tuleb seetõttu kaotada. Kuid nagu me praegu Poolas näeme, võitleb režiim hambad ristis oma peatse võimult kõrvaldamise vastu. Loodan, et Poola samm, riigipöördekatse, oli viimane samm kuristikku, mis kukutab Ursula von der Leyeni ja EL-i režiimi. Seda saab ainult loota. Euroopa rahvaste huvides, kes ei saa selles rahvaste vanglas enam kunagi vabaks.
Chris Veber
Allikas: Report24 News