01.06.2021
Riho Breivel kodusel Ida-Virumaal.
Teisipäevasel olulise tähtsusega riikliku küsimuse “Eesti energiajulgeoleku ja varustuskindluse väljakutsetest” arutelul Riigikogus võttis sõna sealtmailt pärit EKRE saadik Riho Breivel, kes kutsus üles põlevkivil põhineva energeetika ja keemiatööstuse jätkamisele.
“Meil on vanasõna, et ära sülita vanasse kaevu, enne kui uus valmis on. Veel kord: ära sülita vanasse kaevu, enne kui uus kaev valmis. Aga mida teeme meie? Meie tapame vaikselt seda lüpsilehma, kes meile piima annab. Ja siis tunneme siin puldis ja igal pool mujal muret, et mispärast meil energiajulgeolek hakkab kõikuma, mispärast me oleme olukorra ees, et homme võib-olla ei tule pistikupesast elektrit.
Ida-Virus oli kunagi selline asutus nagu põlevkivi uurimise instituut, mida juhtis professor Soone. Seal arendati põlevkivikeemiat ja õlitootmise metoodikaid ning kui ma veel maavanem olin, siis Soone käis minu juures tihti rääkimas, kuidas sellel samal vesinikmeetodil on võimalik põlevkivist välja tuua õli niimoodi, et süsiniku osakaal väheneb drastiliselt. Püüdsime seda asja ajada juba sel ajal, aga see oli nagu herneste loopimine vastu seina. Kellelgi selle vastu sel ajal huvi ei olnud, sest oli odavamaid meetodeid õli ja elektri tootmiseks.
Täna me näeme, et vesiniku tootmisele ja kasutamisele nähakse perspektiivi palju rohkem kui omal ajal. Minu arust ka hiinlased võtsid selle Soone idee omale üle või vähemalt tahtsid võtta. Nii et me seisame nende probleemide ees, mida me hakkasime tekitama endale juba aastaid tagasi. Ja nii, nagu mu endine kolleeg siin ütles, et me peame homme selle asjaga tõsisemalt tegelema. Tõsi, me oleks pidanud sellega ka juba eile palju tõsisemalt tegelema, sest täna oleme me siin.
Nii nagu ma ka lugupeetud professorilt küsisin, et mis saab nendest võimsustest homme, mille peale investorid ei taha oma ressurssi panna? Mis saab meie väljaõpetatud kaadrist, kelle järelkasvu meil täna ei olegi? Sest me teame, et kogu mäetööstuse väljaõpe ei käinud omal ajal mitteEestis, vaid need tulid söetööstuse ministeeriumi kaudu. Ja needsamad vanad põlevkivi- ja mäetööstuse mehed juhivad meie ettevõtteid ja nemad on õpetanud välja ka meie noored mäemehed, aga täna inseneriks õppijaid ei ole, nagu me kuulsime ka siin autoriteetselt kõnelejalt, kes teab seda paremini kui meie.
Kuhu me siis nüüd jõuame? Mida me peame tegema? Loomulikult me peame selle probleemiga edasi töötama ja loomulikult on tore, et siia tuleb europarlamendi saadik Riho Terras ka sellest küsimusest rääkima ja on ka sellel seisukohal. Meie, kõik Ida-Virumaa toetusrühma liikmed, oleme sellest rääkinud, seda probleemi üles tõstnud, kuid tihtilugu siinsamas parlamendisaalis, kui me sellest räägime, siis meile vaadatakse muiates otsa. Sest populaarsem on minna rohelistega kaasa, mängida mürkrohelisi.
Loodame, et me muutume targemaks, et meie otsused on konstruktiivsemad ja me ei lõpeta ära selle ressursi olemasolu, mis meil on ning kasutame teda on lõpuni, teeme tast keemiatooteid. Ja niikaua kui võimalik, kasutame teda elektri tootmiseks. Aitäh ja jõudu ning tarkust kõigile otsustajatele!”