19.01.2023
Prantslaste tekitatud segadus põlevkivi- ja kivisöetehnoloogia vahel muutus Delfis Vene provokatsiooniks. Pilt on illustratiivne.
Alljärgnevas on ilmselt igas lõigus tegemist Venemaa provotseeritud jamadega, see, et Auveres on prantslaste poolt paigaldatud tehnoloogia KIVISÖE kasutamiseks ja see ei saagi töötada põlevkiviga, on teisejärguline.
Loeme juhtkirja: „JUHTKIRI ⟩ Nursipalu vastasseisu võti on riigi käes“. Kas Venemaa on korraldanud mingi vastasseisu Nursipalus ja kes seal vastamisi on? Mingi seltskond, kes end riigiks nimetab ja siis mingid sellest riigist väljaspool olevad kohalikud?!
Samas loos on kirjutatud: „Kõigepealt kohalike vastasseis kõigele uuele, mis nende elukvaliteeti kuidagi halvendab“. Mis siin ebaloomulikku on, kui keegi, ükskõik kas kohalik või tulnukas, on üldse vastu kõigele, mis nende elukvaliteedi alla kisub, olgu see uus või vana?! Vastupidine oleks küll mingi sado-maso ilming.
Ja kirss tordil samast šedöövrist: „…kinni tuleb maksta ka mälestused“! Palju su mälestused maksavad? Kindlasti võiks leida siit ekspertide grupi, keda juhiks Joller või Sutrop, kes mõne tühise hinnakirja alusel töötavad välja universaalse hinnakirja mälestuste tarvis – esimene armastus – kümnekas, esimene suurvesi koduniidul – 2.50, esimene purjus pea – 100, kooli lõpetamine 8.90 ja nii edasi. Partei- ja muiduliidrite mälestused lähevad muidugi koefitsiendiga, sama kehtib maameeste ja-naiste suhtes ainult miinusmärgiga.
Meie peaspioon on lisaks kõigele selgeks teinud ja välja uurinud Venemaa salaplaani tuua oma konsulaat just Nursipallu, vastasel korral ei ole võimalik selgitada „Postimehes“ ilmunud väidet selle kohta, et kui sinna sõjaväljakut ei tule, siis teevad venelased sinna konsulaadi!
Paljude asjade ja nähtuste tegelik seis ja isegi absurdsus nähtub kõige selgemini just võrdlustes, võtkem või paljukiidetud ja rohkelt küsimusteta rahastatud Rail Baltika. Kaua seda juba planeeritakse, palju on raha ära varastatud, valetatud otse ja kaude, avalikkust eksitatud ja siiani pole selge, milleks teda vaja on ehk mida ja kust kuhu seal vedama hakatakse.
Võrrelgem siis:
Kunagi lõi Euroopas õitsele selline liikumine nagu „gründerlus“( asutaja sakslase Gründeri nime järgi) ja detailidesse süvenemata tõi see kaasa muuhulgas ka tormilise raudteevõrgustiku arengu ka Vene impeeriumis. Maailmas rikastusid, ka pettuste teel, selle liikumise käigus paljud, meid huvitab antud juhul konkreetne raudtee.
Balti Raudtee ehitati valmis pisut vähem kui kahe aastaga aastatel 1868-1870. See ühendas Peterburgi Eestimaa kubermangu pealinna Reveli (Tallinn) ja Balti sadamaga (Paldiski). See pidi alul ehitatama kui riiklik raudtee, kuid riigi, st tsaari ja ministrite kabineti vähese huvitatuse tõttu ehitati see valmis erakapitali abil ja seesama erakapital sai raudtee kasutusõiguse 85 aastaks.
Asi käis kähku. Mõned ebaõnnestunud katsed ehitusega alustada olid paari aasta jooksul varemgi, kuid 1868. aasta augustis esitas von Pahlen 377 versta pikkuse raudtee projekti Ministrite nõukogule ja kuna Eestimaa Rüütelkond oli võtnud kohustuse panna kokku kaheksa kuu jooksul vajalikud 26,4 miljonit rubla ja ühistu esimene koosolek toimus 28.novembril. Seal saadi ka pankur E.M.Meyeri allkiri rahalisele garantiile ja läks lahti.
Pinnasetööd algasid 1869. aasta mais, ametis oli 7000 labidameest 150 000 moonavoori, üle tuhande puusepa ja kiviraiduri. Pole vist vaja meelde tuletadagi, et polnud ei Excelit ega moblat, buldoosereid ega ekskavaatoreid, polnud kommunikatsiooniosakonda ega avalike suhete juhti…
Septembriks 1870 oli ehitus lõpetatud, teati juba siis, et talv pole ehitamiseks just parim aeg. Maha oli pandud 416 kilomeetrit raudteed, ehitatud 151 silda ja 21 jaamahoonet. 24. oktoobril avati raudtee liikluseks, 5. novembril toimus Narvas raudtee pidulik avamine.
Selline nägi välja toonane Balti jaam Tallinnas.
Pange nüüd siia kõrvale Rail Baltik, kas teataval seltskonnal imelik ei hakka?! Äkki mängiks seda e-mängu hoopis edasi, e-Nursipalu, e-Rail Baltik?! Elu kui lill, niikuinii elame osaliselt ja meelsamini virtuaalmaailmas, sest reaalsus muutub pidevalt küll huvitavamaks, kuid raskemini talutavaks.
Andres Raid