Kui inimestel tõstetakse palka või pensione, kipuvad nad tavaliselt vaimustuma seda teinud võimupoliitikutest (“Meie Kaja hoolib meist!”), kuid enamasti on tegu paratamatu sammuga ja kui valitsus hetkeolukorras seda ei teeks, oleks ta isekas tõbras või koguni kurjategija oma rahva suhtes. Poliitilised jõud kipuvad paraku lisaraha andmist serveerima valijatele kui isiklikku kingitust nende poolt, mida keegi teine ei oleks justkui teinud.
Seepärast tasub palkade, pensionide, toetuste ja kompensatsioonide tõstmise puhul jälgida teatud momente.
Esiteks, kuna elukallidus üldjuhul kogu aeg tõuseb, siis paljud rahaeraldised (pensionid) toimuvad indekseerimise alusel ehk siis kompenseeritakse elukalliduse tõus. Iga-aastane pensionitõus ei ole kunagi valitsuse saavutus, vaid vajalik protsess, ainult eriti suur tõus võib olla võimulolijate saavutus.
Teiseks – paljud “tõusud” on tingitud paratamatusest, sest hetkeolukord võib kogu rahva või mõne grupi jaoks olla sedavõrd raske, et palga(pensioni, toetuse)tõusu peaks igal juhul ära tegema, olgu võimul siis Reformierakond, Keskerakond, EKRE, Isamaa või sotsid. Sest kui seda ei teeks, oleks valitsus kuritegelikult hoolimatu.
Kolmandaks – paljud “tõusud” on tehtud selleks, et inimeste elustandardis ei toimuks järsku tagasilööki ja tegelikult need elujärge ei paranda. Kui näiteks on inimene seni elektri eest maksnud 50 eurot kuus, nüüd peab ta hinnatõusu järel sama suure tarbimise eest maksma 150 eurot ning talle tehakse “heade onude” poolt palgatõus 100 eurot, siis sellega saab kompenseeritud vaid kiire hinnatõus, aga reaalselt inimene paremini elama ei hakka. Elektrihinna kasv toob lisaks kaasa kõikide hindade tõusu, seega üldjuhul jäädakse ikkagi miinusesse.
Ja neljandaks – sageli tõstab valitsus palku, pensione ja toetusi selleks, et kompenseerida enda algatatud sigadusi, aga mitte kaotada selle tõttu valijate toetust. Nii on see hetkel ka Reformierakonnaga, kes on inflatsiooni ja kõik hinnad lakke kergitanud ning on sunnitud nüüd palgatõuse korraldama, sest teatud hädasolevad grupid (päästjad, õpetajad) läheksid muidu tänavatele.
Inimesed peaksid selliste protsesside puhul lihtsalt jälgima, mis eelnes palga- ja teistele “headele” tõusudele, kas ja kui palju see neid elus aitas ja kas valitsuse “abi” oli siiras või tingitud paratamatusest. Praegu toimuv osaline palgatõus ja kompenseerimised on täielikult paratamatud ja möödapäästmatud ning tingitud Kaja Kallase katastroofilisest majanduspoliitikast.
Uued Uudised