EKRE poliitikud on juba ammu rääkinud sellest, et riigis on liiga palju niinimetatud asendustegevust, mille peale kulutatakse suuri summasid, samas kui lastelt, vanuritelt ja peredelt võetakse raha ära.
ERR kirjutab ühest riigikantselei projektist, mis esmalt tundub naljana: riigikantseleis tegutseb innovatsioonitiim, kes kodulehe järgi muudab Eesti avalikke teenuseid kasutajasõbralikumaks, samas kui nende tegevusloetellu kuuluvad näiteks innosprint, müksaton, katse disaini sprint ja šerpade praktikum.
Üks näide ERR-i vahendatuna: “Innotiimi korraldatav müksaton on kodulehe andmetel häkatonilaadne formaat, kus probleemi mõistmiseks ning lahenduste leidmiseks kombineeritakse disainmõtlemise ja käitumisteaduste meetodeid. Selle abil peaksid osalevad meeskonnad õppima välja mõtlema nutikaid, kulutõhusaid ja sihtrühmapõhiseid lähenemisi.”
ERR jätkab: “Avaliku sektori innovatsioonitiim, kuhu kuulub neli töötajat, loodi riigikantselei juurde 2018. aastal ja selle tänavune eelarve on 247 000 eurot. /…/ kolmapäeval algaval innosprindil juhendab innotiim 23 tiimi ja sprindis on 190 inimest 68 organisatsioonist, aga erasektorist tellides võib ainult ühele tiimile sprindi läbiviimise hind olla 18 000 eurot.”
Tegemist on meeletu asendustegevusega, kus tapetakse väidetavalt niigi vähest riigi raha. Kõigepealt tekib küsimus, et kuidas on riigitööle võetud inimesed, kes vajavad õetust, et kasutada “nutikaid, kulutõhusaid ja sihtrühmapõhiseid lähenemisi” – inimesed peaksid ise olema reaalses elus ja saadud haridusteel õppinud seda, kuidas teistele inimestele läheneda, selleks ei pea neid pidevalt üle harima. Ja kes on need “taibud”, kes selliseid tarkusi jagavad? Üldjuhul on teada, et paljud koolitajad on küll hea haridusega, kuid noored ja elukogemusteta – nad ei teagi, kuidas teooriad reaalsesse ellu sobituvad.
Koolitused on iinimestele vajalikud, kuid mida tehnilisemad nad on, seda parem – kui koolitused on psühholoogilised, siis on üha rohkem võimalust, et need kanduvad vaimsesse “uhhuundusesse”. Näiteks lause: “Šerpakoolitus annab osalejatele oskused toetada loovat mõtlemist ja juhtida koosloomelisi protsesse” lausa karjub asendustegevuse järele.
Ja sellistesse projektidesse aetakse suurel hulgal riigi raha, mida oleks vaja reaalsete vajaduste toetamiseks. Kasvõi riigikaitsesse.
Uued Uudised