08.12.2021
Jaak Valge
Keskerakonna ja EKRE ühine eelnõu, mille vastuvõtmisel seadustataks Eestis presidendi otsevalimised läbis esimese lugemise, mis tähendab, et eelnõu jäi menetlusse ja sellele on võimalik hakata esitama parandusettepanekuid.
Ehkki eelnõu ei hääletatud imekombel menetlusest välja, kinnitavad Riigikogus peetud sõnavõtud, et presidendi valimist rahva poolt tahavad ainult EKRE ja Keskerakond. Kõik teised erakonnad – Reformierakond, sotsid ja Isamaa – leiavad, et presidendi valimine rahva poolt ei ole muudatus, mida Eesti vajaks.
Riigikogu liige, ajaloolane Jaak Valge tegi oma Riigikogu kõnepuldis peetud sõnavõtus ülevaate, miks otsevalimine on parem kui praegune valimisüsteem, kus president lepitakse kokku erakondade tagatubades.
Jaak Valge: “1993. aastast kuni käesoleva ajani on parlamendi käsitluses olnud 12 eelnõu, millega sätestataks presidendi otsevalimine. Ja need eelnõud on sarnased, see tähendab, et ühine arusaam on ka välja kujunenud.
Ka ühiskonnas, nagu te teate, ei puudu toetus presidendi otsevalimise sisseseadmiseks. Vastupidi, seda toetab kaks kolmandikku Eesti täisealistest kodanikest. Ja see on üks reforme, millel on kodanike seas üks kõige suuremaid toetusi Eestis.
Ma võiksin pooltargumentidest palju rääkida, aga mõtet on pigem peatuda vastuargumentidel. Üks väga laialt kasutatav väide on see – ja eriti kasutatakse seda väidet siis, kui tulevad teemaks referendumid –, nagu Eesti ühiskond ei oleks küps, nagu me oleksime mingisugune poolkirjaoskamatu maa, Ida‑Euroopa riik, kus presidendi otsevalimise tulemusel tuleks võimule mõni populist, kes siis hakkab tegema aferisti otsuseid. Ma muidugi nende väidetega ei ole üldse nõus. Aga kui me vaatame neid Euroopa riike, kus president otse valitakse, siis selgub, et see ei sõltu Euroopa geograafilisest asendist. Euroopa Liidus valitakse presidenti otse 14 riigis, pisut rohkem kui pooltes. On neid riike nii põhjast kui ka lõunast, nii läänest kui ka idast. Miks meie peaksime erinevalt neist mõne avantüristi valima või miks meie oleme siin ebaküpsed?
Teiseks argumendiks, mida on kasutatud otsevalimiste vastu – ja ma saan aru, et ka põhiseaduskomisjonis seda tehti –, on see, et meil on esindusdemokraatlik riik.
See väide, et nagu meil on esindusdemokraatlik riik ja vaat sellepärast ei tohi – tegelikult riike ei jaotata esindusdemokraatlikeks ja otsedemokraatlikeks. Ikka jaotatakse demokraatlikeks ja ebademokraatlikeks. Ja presidendi otsevalimine ei tee meid kuidagi vähem demokraatlikuks. Vastupidi, presidendi otsevalimine vastab demokraatia tuumdefinitsioonile rohkem kui presidendi valimine parlamendis või valimiskogus.
Ja kolmandaks väidetakse, et presidendi valimine võib ühiskonda teravalt polariseerida või, nagu eile kuulsime, otsevalimise korral valib presidenti ajakirjandus. Aga küsigem siis, et miks polariseerivad just presidendivalimised või kas ajakirjandusel on väiksem roll parlamendivalimiste puhul. Tuletan meelde, et demokraatia ongi erinevate ideede konkurss ja ajakirjandusel on nende ideede vahendamisel tõesti oma roll.
Toonitan siinkohal veel lisaks, et presidendivalimine erineb parlamendivalimistest, mil erakonnad apelleerivad eelkõige oma programmile, lähedaselt mõtlevate kodanike häältele. Ja erakonnad ei apelleerida tavaliselt enamuse valijaskonna toetusele, otse valitav president peab seda tegema. Seega, presidendivalimiste kampaaniast, vastupidi, otsitakse ühisosa ja hoidutakse teravalt polaliseerivatest teemadest ja püstitatakse probleeme, mis ühiskonnas on olulised, ent domineerivas parteipoliitikas seni varju jäänud.
Neljandaks on presidendi otsevalimise vastu esitatud see väide, et otsevalimise kehtestamine on võimatu, kuna sel puhul tuleks ilmtingimata presidendi volitusi laiendada. See on tegelikult tõsisem argument, aga seda pole tõestatud. Ja tundub küll, et see paika ei pea. Vähemalt teiste Euroopa Liidu riikide kogemus seda ei kinnita. Näiteks, Austria otse valitud presidendi funktsioonid on praktikas kujunenud täiesti tseremoniaalseteks, ehkki de iure on tema volitused üsna suured.
Mina pean tunnistama, et ma ei ole teinud põhjani minevat analüüsi, aga põhiseaduste võrdlemise alusel võiksin küll väita, et otse valitud Tšehhi, Slovakkia, Sloveenia, Bulgaaria ja Horvaatia president on sisuliselt sama võimuulatusega otse valimata Eesti presidendiga. Mõningaid volitusi on neil rohkem, mõningatel vähem.
Lõpetuseks ütlen, et ka see presidendi pädevuse laiendamine ei ole ju tabuteema, vaid küsimus, mida võib igal teisel kombel samuti arutada. Ja igatahes on päris kindel, et presidendi volituste mõningane laiendamine, kui see peaks ka vajalik olema, on võimalik põhiseadust muutmata. Seega ma jõuaksin lõppjäreldusele, et sisulisi vastuargumente ei ole või on need tõestamata. Ja lõpetuseks ma ütlen, et EKRE on alati olnud presidendi otsevalimise poolt ja pole põhjust arvata, et me kunagi sellest eesmärgist loobuksime.”