Kolmapäevasel Riigikogu istungil tekkis terav sõnavahetus EKRE saadiku Siim Pohlaku ja istungit juhatanud Reformierakonna liikme Toomas Kivimägi (Reformierakond) vahel. Kivimägi asus korduvalt Pohlaku sõnavõttu segama, kui viimane soovis meenutada, milliseid makse, riigilõive ja tasusid on Reformierakonna eestvedamisel pärast 2023. aasta valimisi tõstetud või kehtestatud.
Sõnavahetus leidis aset veterinaarseaduse muudatuste kolmandal lugemisel, mille tulemusena kehtestati Eestis uus lemmikloomade registreerimistasu.
EKRE fraktsiooni nimel kõnepulti tulnud Siim Pohlak alustas oma sõnavõttu meenutusega, et Reformierakonna juhitud valitsused on pärast 2023. aasta Riigikogu valimisi kehtestanud ja tõstnud suure hulga makse, riigilõive ning muid tasusid. Pohlak teatas, et kavatseb need enne konkreetse eelnõu juurde jõudmist ette lugeda.
See aga ei sobinud istungit juhatanud Reformierakonna liikmele, Riigikogu aseesimehele Toomas Kivimägile, kes sekkus juba enne, kui Pohlak jõudis maksutõusude loeteluga alustada.
„Hea kolleeg, äkki me jõuaksime siiski selle eelnõu juurde?“ katkestas Kivimägi opositsioonisaadiku sõnavõtu.
Pohlak vastas, et Riigikogu liikmel on õigus ise otsustada, milliste faktidega oma kõnet alustada.
Seejärel jätkas Pohlak maksutõusude loetlemist. Ta meenutas muu hulgas käibemaksu korduvaid tõuse, tulumaksu tõstmist, aktsiisitõuse, automaksu ja autode registreerimistasu kehtestamist ning mitmete seni kehtinud maksusoodustuste kaotamist, kokku ligemale 40 episoodi, kus valitsus on viimase nelja aasta jooksul Eesti inimeste elu kulukamaks muutnud.
Ent Kivimägi ei lasknud saadikul ka seekord rahulikult kõnet lõpetada ja sekkus uuesti. Pohlak ütles seepeale, et Kivimägi kurutarvitab oma positsiooni ning piirab Riigikogu liikme sõnavabadust põhjendamatult. Ta rõhutas, et maksutõusude loetelu oli vajalik taust, mille kaudu soovis näidata, kuidas valitsus on järjest uute tasudega Eesti inimeste maksukoormust kasvatanud ja plaanib seda teha ka kõnealuse eelnõuga.
Järjekordne uus registreerimistasu, seekord lemmikloomadele
Sõnavõtu ajendiks olnud seadusega muutub alates 2027. aasta 1. juunist kohustuslikuks koerte, kasside ja valgetuhkrute kiibistamine ning riiklikus registris registreerimine. Looma esmasel registreerimisel ja omanikuvahetusel tuleb tasuda 12 eurot riigilõivu. Looma omanikuvahetusel tuleb taas tasuda registreerimistasu.
EKRE saadik tõi võrdluse autode registreerimistasuga. Kuigi lemmikloomade registreerimise eest küsitav summa on märksa väiksem, on sisu tema sõnul sarnane, riik kehtestab kohustuse ja küsib selle täitmise eest inimestelt raha.
Pohlaku sõnul peaks riik leidma kohustusliku registri loomiseks ja ülalpidamiseks raha olemasolevast eelarvest, mitte kehtestama uut registreerimistasu.
Reformierakonna juhitud valitsus ongi just sellisel viisil pärast 2023. aasta valimisi tegutsenudki: üks maksutõus siin, uus riigilõiv seal, lisaks kõikvõimalikud muud koormised.
Üksikult võivad need tunduda väikeste summadena, kuid kokku tähendavad need Eesti peredele ja ettevõtetele märkimisväärset kulude kasvu.
Pohlaku hinnangul näitab kolmapäevane sõnavahetus sedagi, kui ebamugavaks on Reformierakonna esindajatele muutunud nende endi maksupoliitika meenutamine.
„Niimoodi, väikeste ja suuremate juppide kaupa, ongi Reformierakonna juhitud valitsus oma käe üha sügavamale Eesti inimeste taskusse ajanud,“ võttis Pohlak olukorra kokku.
EKRE saadiku sõnul tuleb valitsuse maksutõuse ja uusi tasusid inimestele pidevalt meelde tuletada, et nende tegelik ulatus ei ununeks.
Riigikogu võttis lemmikloomade registreerimistasu kehtestava seaduse vastu 60 poolthäälega. Vastu hääletas erakondadest ainult EKRE.