29.07.2019
Riigikogu esimees Henn Põlluaas.
Riigikogu esimees Henn Põlluaas käis 26. juulil Põlvamaal Aasta Küla väljakuulutamise üritusel ja pidas seal sütitava kõne.
“Head sõbrad! Mul on hea meel ja ka suur au tervitada teid kõiki tänasel Maapäeval ja Aasta Küla 2019 väljakuulutamisel.
See on XIII kord, kui toimub Maapäev ja teine kord, kui Maapäeva arutelude tulemusel koostatav manifest jõuab valitsusse. See näitab Maapäeva olulisust tänaste väljakutsete lahendamisel ja tulevikusihtide seadmisel.
Maailm meie ümber on pidevas muutumises, kuid sellest hoolimata on suur hulk asju, mis on läbi aegade tõestanud enda väärtust ja vajalikkust ning jäänud kõige kiuste kestma.
Üheks selliseks asjaks on meie identiteet ja kodutunne, mis laieneb perekonnast ja kodust enda külale, alevikule, linnale, maale ja tervele Eesti riigile. Eesti rahvus ja keel, meie kultuur, ühised juured ja ajalugu, küünarnukitunne ja ühistegemise rõõm ühendavad meid kõiki. See on aluseks isamaaarmastusele ja annab meile kindluse eesti rahva kestmise suhtes.
Igapäevaelus on palju asju, mida me saame ära teha ja paremaks muuta. Neid tuleb vaid märgata, mõista ja tegema hakata. Algatades kodukanti ühendavaid ettevõtmisi, hoides au sees traditsioone ja meie kultuuriruumile omaseid väärtusi, suudame me üheskoos teha märksa rohkem ja ka paremini kui igaüks omaette.
Just selline on tõeline kodanikuühiskond, mille suurepäraseks näiteks on ka Külaliikumine Kodukant. Ja siinjuures ei ole sugugi tähtsusetu ühistegevuse ja korda saadetu märkamine ja tunnustamine. Juba kaheksandat korda toimuv Aasta Küla valimine annab hea ülevaate, mida on võimalik ära teha, kui on olemas aktiivsed inimesed ja tegutsemistahe.
Eestlaste seltsi- ja ühistegevuse juured ulatuvad 19. sajandisse, mil meie rahvuslik suurmees Jaan Tõnisson sellele jõuliselt õla alla pani. Ta oli veendunud, et ilma ühistegevuseta ei pruugi eesti rahvas kasvadagi riigirahvaks. Kuid me näitasime, et me oleme riigirahvas ja tahame olla peremees omaenda kodumaal.
Kõik, kes te täna siin Maapäeval olete ja lugematud inimesed üle terve Eesti võivad end uhkusega lugeda Jaan Tõnissoni pärandi ja aadete elluviijateks.
Aasta Küla žürii, mille esimees mul oli au olla, käis viie päeva jooksul üle Eesti kõikide kandidaatide juures, keda oli kokku viisteist. Komisjon oli kaheksaliikmeline ja koosnes erinevate valdkondade esindajatest, kes igaüks pani tähele omi nüansse. Sel korral oli märksõnadeks elujõuline küla, seda nii ajaloo, oleviku kui tuleviku seisukohast.
Me nägime väga erinevaid külasid – hajaasustusest tiheasustuse ja paneelmajadeni ning linnalähedastest ääremaal paiknevateni. Kuid üks asi oli kõikidele ühine. Ja need olid särasilmsed, teotahtelised, tublid ja hoolivad inimesed, kes andsid endast kõik, et üheskoos muuta enda kodupaik ilusamaks ja paremaks.
Sellised inimesed on otseses mõttes maa sool, kelleta ei saaks kuidagi hakkama. Mul on ääretult hea meel, et meil neid nii palju on. Nii noori kui vanu. See annab põhjust vaadata lootusrikka pilguga tulevikku. Kui kestab eesti küla, kestab ka Eesti riik.
Ma tänan selle suurepärase ettevõtmise korraldajaid. Kõiki Aasta Küla kandidaate, kõiki neid säravaid inimesi, omavalitsusi, ministeeriume ja organisatsioone, tänu kellele see võimalik on. Tänu kellele meie külaelu areneb ja saab üha uut hoogu. Tänan ka žürii liikmeid.
Võitja valimine ei olnud kerge. Kõik viisteist kandidaati olid suurepärased ja seetõttu tahan ma rõhutada, et selles mängus kaotajaid ei ole. Te kõik olete võitjad. Selliste ilusate ja elujõuliste külade üle saame vaid uhked olla. Just teie näitate eeskuju, kuidas kujundada elukeskkonda, arendada ühistegevust, ühist identiteeti ja kodutunnet. Kuidas väärtustada kõike seda, mida oleme läbi aegade oluliseks pidanud. Minu ja terve žürii sügav kummardus teile.
Kuid nüüd on käes aeg kuulutada välja esikoht.
Aasta Küla 2019 tiitli pälvis Kagu-Eestis, Võrumaal, Setomaa vallas, Pihkva kaldal asuv väike, neljakümne elanikuga Lüübnitsa küla.
Palju õnne, Lüübnitsa!”