Riigikogu liige Kalle Grünthal: Mis on Arvamusfestivali tegelik eesmärk?

Tahaks anda omapoolse hinnangu läinud nädalavahetusel Paides toimunud Arvamusfestivalil toimunule.  Teatavasti reklaamitakse Arvamusfestivali justkui kui meie riigi suvepäevi, mille kandvaks teemaks on arvamuste paljusus. Ometi on selle avalikusele kujundatud klantspildi taha peidetud hoopis teistsugune eesmärk – propageerida „euroopalikke väärtusi“ ning loobuda omariikluse põhimõtetest.

Riigikogu esimees Henn Põlluaas on juba aastaid tagasi öelnud, et tegelikkuses on Arvamusfestival kujunenud tühjaks, tegelikku arvamuste paljusust ignoreerivaks õhuvõngutamiseks ning varjamatuks (vasak)liberaalsete “väärtuste” kuulutamise ja levitamise kohaks, kus sama poole esindajad omavahel “arvamusi vahetavad”. Täpselt sama, kuid natuke karmima hinnangu on andnud ka EELK Karja Katariina Koguduse õpetaja Veiko Vihuri, kelle hinnangul on Arvamusfestival ideoloogilise diktatuuri propaganda- ja manipulatsiooniinstrument.

Nõustun eelmärgitutega täielikult ning lisan juurde, et vaskliberalismi põhimõtete propageerimiseks on kasutusele võetud ka niinimetatud rahva arvamust väljendavad kisakoorid. Eriti ilmekalt tuli see välja festivali esimesel päeva õhtul, kui toimus erakonnaesimeeste debatt.

Kuigi vasakliberalismi põhimõtete toetajate kisakoor töötas EKRE vastaselt kogu debati, avaldus Arvamusfestivali tegelik olemus ja eesmärk alles lõppjärgus. Seda siis, kui moderaatori suust kõlas küsimus, kellest võiks saada Eesti järgmine president? Keegi erakonnajuhtidest muidugi presidendikandidaadi nime otseselt välja ei öelnud, kuid samas nõustusid nad peale Eesti 200 liidri, Kristina Kallasega vaikides EKRE esindaja Martin Helme seisukohaga, et presidendi roll peaks olema päevapoliitikasse mitte sekkuv ning ühiskonda tasakaalustav ja sidustav.

Aga milline oli siis Kristina Kallase arvamus?

Kristina Kallas: „Minu arust Eestil on praegu väga hea president“. Öeldu võttis kogunenud publik, enamalt jaolt noored, vastu tormilise aplausi ja rõõmuhõisetega. Kas pole tuttav paralleel omal ajal NLKP kongressil toimunuga, kus spetsiaalselt selleks palgatud tegelased andsid osalejatele märku, millal tuleb plaksutada. Aga Kristina Kallas jätkas: „Ja kui Eesti 200-l oleks võimalus valida, siis meie kandidaat oleks Kersti Kaljulaid. Meil on suurepärane president.“

Mul jäi seda ideoloogilist showd vaadates igatahes suu lahti. Kas näiteks Martti Kuusiku süüdistamine presidendi poolt, eirates põhiseaduses sätestatud süütuse presumptsiooni, kuulub „suurepärast presidenti“ iseloomustava isikuomaduste hulka.

Et tegemist oli siiski hoolikalt läbimõeldud propagandaüritusega, andis märku minu seljatagant ühest
seltskonnast kostuv lause: „Kuidas on võimalik kaine peaga sellist juttu rääkida?“

Kisakoorid kisakoorideks, kuid arvan, et rahva tegeliku arvamusega see siiski ei ühti.

Kalle Grünthal
Riigikogu liige (EKRE)