EKRE fraktsiooni nimel andis Evelin Poolamets Riigikogus üle eelnõu, mille eesmärgiks oli muuta õiguskantslerile ja riigi peaprokurörile seadusega ette nähtud esinduskulude väljamaksmise põhimõtteid, mille järgi makstakse esinduskulud välja esitatud kuludokumentide alusel. Nii nagu teevad seda Riigikogu liikmed.
Poolamets: “Õiguskantsler ja riigi peaprokurör on kõrgema riigivõimu esindajad, kelle ülesanne on kaitsta põhiseaduslikku korda ning seaduslikkust. Nende ametite moraalne ja juriidiline autoriteet põhineb usaldusel. Selleks, et kasvatada avalikku usaldust, on oluline, et nende kulutused oleksid läbipaistvad ja põhjendatud. See aitab tagada, et maksumaksja raha kasutatakse õiglaselt. Kui esinduskulude kasutamine on reguleeritud ja avalikkusele kergesti jälgitav, on raskem varjata või õigustada põhjendamata kulutusi. Maksumaksjal on õigus teada, kuidas ja milleks nende maksuraha kasutatakse.
Kui õiguskantsleri ja peaprokuröri kulud on läbipaistvad ja täpselt reguleeritud, tagab see, et avalikud vahendid kulutatakse kooskõlas avalike huvidega. Läbipaistvus ja täpne regulatsioon on osa ka heast valitsemistavast. Demokraatlikus ühiskonnas on kõik riigiametnikud, sealhulgas õiguskantsler ja peaprokurör, aruandekohustuslikud kodanike ees. Selge aruandlus ja regulatsioonid aitavad tõhustada nende ametikohtade tegevuse kontrolli ja tagada, et ametijuhid peavad kinni avalikust huvist.
Lisaks on enamikus arenenud demokraatiates selge suund: esinduskulude tõendamine ja avalikkuse juurdepääs teabele on oluline standard. Riigid, kus kulutusi ei pea tõendama, on kogenud kriitikat ja mõnel juhul ka suuri skandaale. Seetõttu liiguvad paljud süsteemid rangema kontrolli ja auditeerimise poole. Eestis oleks mõistlik ka järgida Põhjamaade eeskuju, kus läbipaistvus ja kulude tõendamine on riiklik norm. See aitaks tagada õiguskantsleri ja riigi peaprokuröri ametikohtade usaldusväärsuse ning tugevdaks ka Eesti mainet rahvusvaheliselt. Aitäh! Olen valmis vastama küsimustele.”
Hiljem märkis Kokk, et tegemist fundamentaalse probleemiga, kus nii Vabariigi Valitsuse liikmed kui ka põhiseaduskomisjoni komisjoni liikmed ei saa aru sellest, et Riigikogu on Vabariigi Valitsuse tööandja:
„Kui Riigikogu tahe on muuta üht või teist seadust ja teha seda paremaks, siis tööandja annab selle ülesande töövõtjale, Vabariigi Valitsusele. Ja siit tulles ma saan aru, et seal on need rollid arusaamatud osadele inimestele, tõenäoliselt ka sellele esindajale ja Vabariigi Valitsuse liikmetele.“
Pöördudes põhiseaduskomisjoni esindaja Katrin Kuusemäe poole küsis Kokk: „Ma saan aru teie jutust, et saadi aru, et probleem on ja läbipaistvust on vaja parandada, siis millal tuleb eelnõu ja millal tuleb väljatöötamiskavatsus, et parandada olukorda? Ma loodan, et teil ikka oli mingi arutelu selle üle ka, te lihtsalt ei lükanud teemat laualt maha.“ Katrin Kuusemäe vastas, et antud komisjoni istungil seda teemat ei käsitletud.
Juhtivkomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Hääletusel toetas ettepanekut 46 ja selle vastu oli 14 Riigikogu liiget. Seega leidis ettepanek toetust – eelnõu lükati tagasi ja see langes menetlusest välja.