21.10.2019
Peaminister Jüri Ratas.
Endise Riigikogu saadiku Jüri Adamsi reageeringu peale on asutud arutlema selle üle, kui eetiline on peaministri eiramine valitsuse infotunnis.
Adams ütleb, et selline olukord, kus peaminister lihtsalt istub ja keegi talt midagi ei küsi, on jabur ja arusaamatu. Opositsioon aga süüdistab Jüri Ratast selles, et too annab ümmargusi ja mittemidagiütlevaid vastuseid.
Adamsi sõnul ei esita opositsioonisaadikud Ratasele küsimusi seetõttu, et viimane on väga hea vastaja. “Ratas oskab vastata niivõrd hästi, et talle küsimuse edastaja ei saa poliitilist plusspunkti, vaid peale jääb Jüri Ratas. Tõenäoliselt seetõttu ei peeta otstarbekaks anda talle tribüüni, kust ta saaks avalikkusele positiivset sõnumit edastada,” rääkis Adams.
Adams nentis, et igal pool maailmas on parlamendi infotund pigem etendustribüün, kui lihtsalt info saamiseks korraldatud aruteluformaat. “Aeg kui lihtsalt infot sooviti, jääb ajastusse, mis oli enne massimeediat,” lisab ta.
Seda etenduse momenti on näha ka opositsiooni hüsteeriast, kui küsimused piirduvadki vabanduste nõudmisega ja häbitunde kohta küsimisega, kusjuures nutuveerel naissaadikud lausa kriiskavad: “Miks te valetate!” Opositsioon soovib endale infotunni kaudu sära saada ja näidata, et nad teevad mingisugustki tööd – kahjuks hüsteeria seda ei tõesta.
Hoolimata seadusregulatsioonidest oleks õige see, kui peaministrit ei kutsutakski kohale – opositsioon ei küsi nagunii midagi, valitsuserakondade saadikud aga saavad vastused lihtsamalt koalitsiooninõukogu kaudu. Jüri Ratas saaks sellel ajal teha valitsusjuhi tööd.
Isegi kui infotund on tühi vaimunärimine või nagu ütleb Adams: “Kuid elava poliitilise kontakti vajadus on inimestel alles ja valijad tahavad näha valitsuse liikmeid”, siis peaks see üritus kulgema ikkagi demokraatia vaimus – saadikud küsivad, valitsuse liikmed vastavad.
Peaministri või mõne teise ministri eiramine on parlamendaarse demokraatia kirjutamata reeglite ja heade tavade lammutamine. Ehk siis täpsemalt: praegune Riigikogu opositsioon lammutab oma jonnimisega demokraatia traditsioone. Opositsioon hülgab teisigi tuntud põhimõtteid – näiteks erakondade õigust määrata esindajaid mistahes komisjoni või organisatsiooni oma äranägemise järgi. (ERR-UU)