24.02.2022
Meeleavaldus toimub Toompea lossi ees
Riigikogu võttis eilsel täiendaval istungil vastu avalduse, milles avaldab toetust ukraina rahvale ning Ukraina riigi suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele. Kõik 19 EKRE saadikut ühinesid Riigikogus avalduse esitamisega, millega mõistetakse hukka Venemaa Föderatsiooni agressioon Ukraina vastu.
Lõpuks sai eelnõu 73 poolthäält. Valdav enamus neist, kes avalduse esitamisele alla ei kirjutanud, olid keskerakondlased. Lõpuks hääletas Keskerakonna fraktsiooni 25 liikmest 15 avalduse poolt. Mailis Reps jättis hääletamata, puudusid Dmitri Dmitrjev, Maria Jufereva-Skuratovski, Andrei Korobeinik, Siret Kotka, Igor Kravtšenko, Oudekki Loone, Natalia Malleus, Martin Repinski, Mihhail Stalnuhhin. Nemad ei allkirjastanud ka avalduse esitamist.
EKRE riigikogu liige ja varem kaitsejõudude peastaabi operatiivosakonna ülemana teeninud Leo Kunnas ütles Delfile, et loomulikult tekib küsimus, et kes nüüd kohalolnutest ei hääleta, mis on motiiv. „Ukraina-meelsus võrdub praegu sisuliselt eestimeelsuse või läänemeelsusega,” lausus Kunnas. “Poolt hääletamata jätmine tähendab, et inimene ei ole eesti- või Ukraina-meelne.“
Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Jaanus Karilaid sõnas küsimusele, et kas see ei ole murettekitav, et nii paljud keskerakondlased avaldusega ei liitunud, et muret oleks see tekitanud siis, kui keegi oleks vastuhääle andnud.
Avalduse tekst:
„Riigikogu mõistab karmilt hukka Venemaa Föderatsiooni poolt Ukraina vastu suunatud agressiooni, vägede Ukrainasse viimise ja okupeeritud piirkondade ebaseadusliku tunnustamise.
Riigikogu mõistab hukka ÜRO aluspõhimõtete rikkumise Venemaa Föderatsiooni poolt. Jõuga ähvardades rikub Venemaa Föderatsioon jõhkralt Ukraina suveräänsust ja lõhub jõudu kasutades tema territoriaalset terviklikkust.
Riigikogu mõistab hukka Venemaa Föderatsiooni tegevuse, mis rikub kõiki 1975. aasta Helsingi lõppaktiga kehtestatud riikidevahelise suhtluse põhimõtteid.
Riigikogu rõhutab, et Nürnbergi harta järgi on agressioonisõja või rahvusvahelisi lepinguid, kokkuleppeid ja lubadusi rikkuva sõja kavandamine, ettevalmistamine, alustamine või pidamine kuritegu rahu vastu. Nürnbergi kohtuotsus sätestab, et agressioonisõja alustamine ei ole mitte üksnes rahvusvaheline kuritegu, vaid suurim rahvusvaheline kuritegu, mis erineb teistest sõjakuritegudest selle poolest, et see sisaldab kõigi nende koondkurjust.
Riigikogu mõistab hukka Venemaa Föderatsiooni provokatsioonid Ida-Ukrainas ja valede levitamise maailma meediaruumis.
Riigikogu peab tähtsaks, et maailma riigid toetaksid Ukraina majandust ja suurendaksid otsustavalt relvaabi, kuna Ukraina on Venemaa Föderatsiooni provotseerimata agressiooni ohver.
Riigikogu kutsub liikmesriike andma Ukrainale Euroopa Liidu kandidaatriigi staatuse ja NATO liikmesuse saavutamise teekaardi.
Riigikogu kutsub kõikide riikide valitsusi ja parlamente mõistma Venemaa Föderatsiooni agressiooni selgesõnaliselt hukka ning viivitamata toetama ulatuslike sanktsioonide rakendamist agressorriigi suhtes.
Riigikogu kutsub Euroopa Liidu vastavaid institutsioone välja töötama meetmed, mis teeksid võimatuks sõjapropagandat ja rahvuslikku vihkamist levitavate Venemaa Föderatsiooni meediakanalite edastamise ühenduse territooriumil.
Riigikogu kutsub rahvusvahelisi organisatsioone üles alustama Venemaa Föderatsiooni poolt Ukraina-vastase agressiooniga alates 2014. aastast toimepandud sõjakuritegude ja nende sooritajate väljaselgitamist, uurimist ja vastutusele võtmist.
Riigikogu avaldab kindlat toetust ukraina rahvale ning Ukraina riigi suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele.“
Läbirääkimistel võtsid sõna Isamaa fraktsiooni nimel Raivo Tamm, Keskerakonna fraktsiooni nimel Enn Eesmaa, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Lauri Läänemets, Reformierakonna fraktsiooni nimel Eerik-Niiles Kross ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna nimel Henn Põlluaas.
86 riigikogu liikme esitatud avalduse „Venemaa Föderatsiooni agressioonist Ukraina vastu“ vastuvõtmise poolt hääletas 72 riigikogu liiget.