15.11.2023
Kalle Laanet
Eesti ühiskonnas on jätkuvalt üleval küsimus, et mis saab Slava Ukraini annetusskandaalist ja kas Johanna-Maria Lehtme selle eest ka vastutust kannab. Küsimused on, kuid ammendavaid vastuseid pole. Riigikogu infotunnis võis aru saada, et Lehtmet üle kuulatud pole ja nagu peaminister Kaja Kallas ei tea riigis toimuvast midagi, ei tea ka justiitsminister Kalle Laanet.
Saadik Mart Maastik teatas muuseas, et tema poole on pöördunud Oleksandr Tšernov, mees, kes andis informatsiooni Slava Ukraini väidetava korruptsiooni kohta, ning too mees olevat pöördunud Eesti Vabariigi valitsuse poole abipalvega, et teda kuulatakse üle Eesti Vabariigis.
Justiitsminister Kalle Laaneti vastus saadik Mart Maastiku küsimusele kõlas väga ümmarguselt: “Mul on olnud vestlus riigi peaprokuröriga, kes väitis, et temal puudub see informatsioon, et praegusel, viimasel ajahetkel härra Tšernovi kiusatakse või tal on kriminaalmenetlused või tal on muresid Ukrainas. Tema lubadus oli minule, et esimesel võimalusel ta võtab Ukraina peaprokuröriga ühendust, et selgeks saada, millised need probleemid on ja kuidas oleks parimal moel need võimalik lahendada. Mis puudutab Slava Ukraini menetlust tervikuna, siis ma olen sama meelt nagu tegelikult laias laastus ühiskond, et need ootused, ühiskondlikud ootused sellele kiirele õigusselgusele on tunduvalt suuremad, kui see menetluskiirus tegelikult täna lubab oodata. Ja seal on väga palju ka objektiivseid põhjuseid ja ma arvan, et mõni subjektiivne põhjus. Tegelikult sõja ajal sõjapiirkonnast saada kätte teatud tõendeid on alati teatud ajalise nihkega. Ja meil on olnud prokuratuuriga mitmeid vestlusi sel teemal, et just nimelt minu poolt ära markeerida need ühiskondlikud ootused. ”
Mart Maastik küsis üle: “Teine pool küsimusest on see, et meie endine Riigikogu liige Johanna-Maria Lehtme, kes on otseselt selle skandaali keskmes, mul on küsimus, et kas tema puhul on ka teostatud kas mingisugust ülekuulamist, on toimunud arvuti või telefoni võetust, materjalide kogumist? Sellepärast et ma ei ole kuulnud küll selle viimase poole aasta jooksul mitte mingisugust informatsiooni ei meedia vahendusel ega ka riigi poolt. Ütleme, et mitte midagi ei ole kuulda olnud sellest asjast. Kas praegu kriminaalasi toimub? Kas Johanna-Maria Lehtmelt on võetud ütlusi ja kas tal on tehtud ka siis arvuti või mingeid võetusi, nii nagu tavaliselt käib kriminaalasja juures?”
Kalle Laaneti vastus: “Minul kui Eesti Vabariigi justiitsministril ei ole seadusandlikku õigust sekkuda ühessegi kriminaalmenetlusse, konkreetselt toimingutesse. Mulle on väidetud, et avalikud menetlustoimingud, mis on võimalik teha Eesti Vabariigi territooriumil, on Riigiprokuratuuri poolt, või juhtimisel õigemini, läbi viidud. Mulle ei ole antud, ja ma ei saa ka ametlikult küsida, millised konkreetselt need menetlustoimingud on. Aga see üldine väide on see, et mis on Eestis võimalik menetlustoimingutega läbi viia, see on tehtud. Aga ma võin eeldada või arvata, kuna Ukraina poolelt on teatud puudujääke tõendite saamisel, küsimustele vastamisel, siis ma arvan, et tänasel päeval ei ole veel ka Johanna-Maria Lehtmet kui tunnistajat ega kahtlustatavat üle kuulatud ja tema suhtes menetlustoiminguid läbi viidud, kuna ei ole tervikpilti tõenditest. See on minu isiklik arvamus.”
Kert Kingo küsis ministrilt: “Teie siin justkui ütlete, et kõikvõimalikud menetlustoimingud, mis on Eesti Vabariigis võimalik läbi viia, on tehtud. 4. novembri Õhtulehes on avaldatud Andres Parmasega tehtud intervjuu – artiklis on tema rääkinud, et nemad ootavad Ukrainast tõendeid, ja sealt tuleb välja, et põhitegelast ehk Johanna-Maria Lehtmet ei ole isegi üle kuulatud. Selle puhul ei saa ju väita, et Eestis on kõikvõimalikud menetlustoimingud tehtud. Uurimise huvides peaks esmalt kuulama üle MTÜ Slava Ukraini nõukogu liikmed, keda ka ei ole üle kuulatud. See võtmeisik oli sel hetkel, kui oli raha väärkasutus, juhatuse ainuliige Johanna-Maria Lehtme. Tema pole mitte mingeid selgitusi öelnud. Me ei räägi kahtlustuse esitamisest. Selleks, et uurimisele kaasa aidata, Ukrainale kaasa aidata, peaks sellised toimingud olema tehtud. Kuidas teie justiitsministrina hindate, kui õige selline tegevus on, et Eesti ei aita mitte mingit moodi Ukrainale kaasa ega ürita mitte mingit moodi siin Eestis selles asjas selgust saada?”
Kalle Laanet: “Nagu ma ka enne ütlesin, minul justiitsministrina ei ole õigust anda korraldusi, käske, milliseid menetlustoiminguid, keda üle kuulata mis ajal. Mul ei ole seda võimalik teha. Ma saan üleüldiselt anda märku, millised on ühiskondlikud ootused, et see protsess peaks kiiremini käima. See on ka menetlustaktika küsimus. Kui me ei tea täpselt, millises faasis soovitakse teha ühte või teist menetlustoimingut, siis kõrvalt vaadatuna minna õpetama ühte või teist asja tegema ei ole professionaalne. Aga ma saan öelda seda – nagu ka esimesele küsimusele vastates –, et minu ootus ja ühiskonna ootus kiirele õigusselgusele on hästi kõrge Eestis. Ma ei oska täna täpselt öelda, kas see ootus on Riigiprokuratuuri ja konkreetselt selle menetluse valguses jõudnud ka kõikide vastutavate prokurörideni. Ma ainult saan loota seda.”
Miks on Eestis üldse justiitsminister, kui ta midagi teha ei saa ja midagi ei tea, tal on ainult ootused õigusselgusele? Slava Ukraini skandaal aga tundub vaiba alla libisevat. Nagu kõik, mis prokuratuuri käes on, kui kõne all on “omad”.
Allikas: stenogrammid