Eesti ühiskonnal on juba kogemusi vihkamiseks muutunud sallivuslusega, nüüd aga tõi järjekordne intrigant armastuse mõnitamise lausa Riigikogu kõnepulti.
“Tulen sel pimedal ajal siia oma valgust ja armastust tooma,” rääkis Sooäär. Kas keegi nägi esmaspäeval kasvõi vilksamisi mingit armastust, kui mees kõnetoolis laamendas? Pigem saabus kohale Pimedus ise.
Võib vaid arvata, millist pealetükkivat armastust Sooäär tegelikult silmas pidas. Tema esinemine oli kõike muud kui tõelise armastuse avaldus.
Seejuures rääkis Sooäär 2. detsembril Õhtulehele: “Kui lähen Toompeale, siis kindlasti mitte lärmama ja laamendama.” Viis päeva hiljem tegi ta kõike seda.
Peavoolumeedia tegi mehe mõistagi kohe kangelaseks, pakkudes talle ohtralt eetriaega. Meenub teine intrigant, Indrek Tarand, kellega juhtus täpselt sama – pisut ülbet kommetele näkku sülitamist ja oledki staar.
Värske Riigikogu saadik sai viimastel valimistel veidi üle 300 hääle, aga peab ennast üleval nagu president. Armastuse mõiste aga oskas ta veelgi rohkem ära labastada, nagu sallivuslased enne teda sallivuse mõiste.