Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee
 

Riigikogus on taas probleemiks “kommenteeritud väljaannete” kasutamine seaduste tõlgendamisel

-
26.03.2025
Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne ei ole sama, mis Põhiseadus – see on kellegi hinnang. Pilt on illustratiivne.
© Uued Uudised

EKRE on juba pikemat aega juhtinud tähelepanu sellele, et osa Riigikogu juhatusest ja paljud võimupoliitikud ei kasuta seaduste tõlgendamisel mitte seadust ennast, vaid nn kommenteeritud väljaannet, mis annab võimaluse manipuleerida kellegi hinnanguga, mida seaduses alati kirjas pole.

Mart Helme kirjeldas sellist olukorda mullu septembris, kui ta tõi välja praktika, et sageli võetakse aluseks mitte see, mis on seadustes kirjas, vaid see, mida ütleb “kommenteeritud väljaanne” ehk kellegi tõlgendus:

“Ikka arusaamatuks jääb. Meil on olemas seadused, meil on olemas põhiseadus, aga põhiseadust me ei arvesta selles sõnastuses, mis on põhiseaduses endas kirjas, vaid arvestame põhiseaduse kommenteeritud väljaandes ilmunud kommentaari. Kommentaar oleks just nagu vägevam asi, kui on põhiseaduse paragrahv. Nüüd töö- ja kodukorraga on meil täpselt sama lugu: kommentaar oleks nagu kõvem asi kui põhiseadusel põhinev töö- ja kodukorra seadus. Kuidas see ikkagi võimalik on, et suvaline kommentaar, mis on jumal teab missuguse juristi fantaasiast sündinud, on meil kõvema autoriteediga kui seadus ise? Tehke see mulle selgeks ja kui te seda mulle selgeks teha ei saa, siis palun pange tagasi päevakorda selle eelnõu arutamine.”

BNS kirjutab nüüd: “Rahanduskomisjoni aseesimees Andrei Korobeinik ei nõustu riigikogu esimehe Lauri Hussari väitega, et tal puudusid volitused komisjoni erakorraliseks kokkukutsumiseks. Korobeiniku sõnul on tegu koalitsiooni katsega takistada automaksu tühistamist, kasutades selleks väljamõeldud õiguslikke põhjendusi.

Korobeinik täpsustas, et Lauri Hussar tugineb oma tõlgenduses seaduse kommentaaridele. “Kommentaaris on kirjas, et asendamise otsustab esimees igal juhul eraldi ja see ei tähenda, et aseesimees ei saa esimeest automaatselt asendada, kui viimane on ära. Seaduse tekstis sellist piirangut ei ole,” selgitas Korobeinik.

“Riigikogu kodu- ja töökorra seadus ütleb selgelt, et komisjoni aseesimees täidab esimehe ülesandeid tema äraolekul. Kui esimees viibib välisriigis komandeeringus ega juhi komisjoni tööd, siis on loogiline, et aseesimees tagab komisjoni töö jätkumise. Seaduses ei ole nõuet, et esimees peab selleks eelnevalt loa andma. Ma palusin antud olukorra kohta riigikogu juhatuse ametlikku otsust, kuid sain vastuseks Lauri Hussari isikliku vastuse, millel puudub juriidiline tähendus,” ütles Korobeinik.

Korobeinik rõhutas, et erakorraline istung kutsuti kokku vastavalt seadusele ja rahanduskomisjoni liikmete soovil, et arutada muuhulgas automaksu tühistamist. Istungi toimumise hetkel oli komisjonis opositsioonil arvuline ülekaal ja maksu tühistamise ettepanek sai toetuse.

“On tähelepanuväärne, et just sel hetkel, kui opositsioonil oli enamus ja tekkis võimalus automaks tühistada, hakati otsima formaalseid põhjuseid istungi õiguspärasuse vaidlustamiseks. See on selgelt poliitiline mäng, mitte sisuline soov õigusselgust luua,” sõnas Korobeinik.

Samal teemal Opositsioonisaadikud: kuidas on võimalik, et juristi kommentaar on kõvem kui seadus ise?