Kolmapäeval protesteerid EKRE saadikud Riigikogus selle vastu, et rahanduskomisjoni arvates on rahvuskonservatiivide muudatusettepanekud arutuses olevate seaduseelnõude osas põhiseadusevastased ja selle tõttu neid siia saali saata ei saavat. Sellest sõlmus arvamusvahetus, kus aseesimees Toomas Kivimägi pidas Reformierakonna obstruktsiooni õigustatuks ja EKRE oma mitte.
EKRE fraktsiooni saadik Varro Vooglaid küsis: “Te olete korduvalt, mitte ainult täna, vaid ka varem osutanud siin sellele, et obstruktsiooni konkreetsele eelnõule võib teha, see on justkui nii-öelda koššer, aga kui laiemat obstruktsiooni tehakse, siis see enam ei ole, see läheb põhiseaduse mõttega vastuollu, sest see takistab juba Riigikogu tööd. Nüüd, ma tean, et te olete ise ka arvutusi teinud, meie obstruktsiooniga seonduvalt. Ehk te oskate siis ise ka vastata, et kui teie erakonna fraktsioon esitas abielureferendumile 10 000 muudatusettepanekut, siis palju nende läbi hääletamine oleks aega võtnud koos kümneminutiliste vaheaegadega ja ega see teie hinnangul juhuslikult ei oleks Riigikogu tööd kuidagi takistanud.”
Kivimägi vastas: “Ilmselgelt tänane kontekst selle obstruktsiooni osas on hoopis erinev võrreldes selle ajaga, millele teie viitate, kus tehti obstruktsiooni ühe konkreetse eelnõu vastu. /…/ Otse loomulikult see takistas Riigikogu tööd, see, millele te viimati viitasite, aga veel kord, see oli konkreetselt ühe eelnõu vastu. Mis puudutab riigieelarvet ja sellega seonduvaid eelnõusid, mille kohta ma olen rehkendusi teinud, mul on siiamaani see meeles: see tähendaks 540 tundi ja kuus kuud, nende muudatusettepanekute hääletamine koos vaheaegade võtmisega. Ja see, et te vaheaegu võtate, selle kohta anti väga selge signaal teie käekirjast. Oli 2023. aasta riigieelarve eelnõu menetlemine, kust te võtsite 10 tundi ainuüksi vaheaegu, 10 tundi ainuüksi vaheaegu.”
Varro Vooglaid tegi täpsustava hinnangu: “Reformierakonna fraktsiooni poolt 2020. aasta sügisel abielureferendumi otsuse eelnõule esitatud 10 000 muudatusettepaneku läbihääletamisel 10-minutilisi vaheaegu võttes oleks ainuüksi vaheaegadele kulunud 100 000 minutit ehk 1666,66 tundi ehk 69,4 ööpäeva. Sellele oleks lisandunud kutsungite aeg 20 000 minutit ehk 333,33 tundi ehk 13,8 päeva. Sellele oleks omakorda lisandunud hääletuste endi läbiviimise aeg. Nagu näha, võtnuks kõige selle läbitegemine rohkem kui 85 ööpäeva tooraega – koos hääletuste ajaga ilmselt ligemale 100 ööpäeva. Pidades silmas ühelt poolt seda, et reeded, nädalavahetused, iga kuu neljas nädal ja ka suveperiood on istungitevabad, teiselt poolt seda, et suurem osa istungeid vältavad palju vähem kui ööpäeva, oleks kõige selle läbihääletamine väldanud riigikogus (läbiarvutamata hinnangule toetudes) rohkem kui aasta.”
Martin Helme märkis, et Reformierakonna obstruktsiooni ajal tehit vastupidiseid otsuseid: “Toomas Kivimägi praegune vastus läks sinnasamma, et see obstruktsioon, mida Reformierakond tegi, oli õige hea, ja see, mida meie teeme, on vale ja halb. 2021. aasta 13. jaanuar oli kole päev, valitsus oli just kukkunud ja siin hääletati maha rahvahääletuse korraldamine. See hääletus oli Riigikogu juhatuse otsus, kus juhatus, kuhu kuulusid Henn Põlluaas, Helir-Valdor Seeder ja Siim Kallas, ei leidnud konsensust. Henn Põlluaas ja Seeder soovisid teha otsust, et komisjonid võivad põhiseadusega vastuolus olevaid muudatusettepanekuid mitte saali saata, ja Riigikogu koosseisu ehk suure saali enamus leidis, et sellist otsust ei saa toetada. Ehk siis tänane koalitsioon, sotsid ja Reformierakond, siis veel Eesti 200 ei olnud, toetasid, ja see oli suure saali kehtiv otsus, et komisjonides ei ole õigust piirata ühegi muudatusettepaneku saatmist suurde saali, isegi kui need on vastuolus põhiseadusega. Nüüd, kaks aastat hiljem komisjon rikub seda suure saali otsust ja juhatus ei tee midagi selle peale. See on meil väga tõsine probleem. Suur saal on teinud otsuse, komisjon ja juhatus ei täida seda otsust ja selle mittetäitmise käigus rikub osade Riigikogu saadikute põhiseaduslikke õigusi.”
Kivimägi lisas ka lause, et ” Küll aga on hoopis teine olukord see, kui tehakse obstruktsiooni Riigikogu kui sellise vastu.” See on täielik vale, sest praegune obstruktsioon ei ole suunatud Riigikogu, vaid valitsuse teerullina läbisurutavate eelnõude vastu, kusjuures valimiskampaanias maksutõusudest rääkimisest hoidunud koalitsiooniparteid tekitasid ise olukorra, kuna nad on valetamisega võimule saanud. Ütles ju ka Kaja Kallas avalikult, et maksutõusudest rääkimine ei olnud populaarne.
Allikas: Riigikogu stenogrammid